Pensionireformist tuleb rääkida krokodillipisarateta

Peeter Rahnel leiab, et Eesti Vabariigi olematu võlakoorma nautimise asemel tuleb julgelt võtta soodsat laenu.

FOTO: Marko Saarm/Sakala

PENSIONIREFORMIST tuleb rääkida. Ja seda tuleb teha ausalt, ilma krokodillipisarateta. See, et pensionid on väikesed ega rahulda pensionäride vajadusi, on enamikule eestlastest selge. Kui hooldekodu koht maksab kahe või enamagi pensioni jagu, on midagi väga viltu. Ja asi ei ole selles, et hooldeteenuse hind on liiga kõrge, vaid ikka selles, et pensionid on häbiväärselt väikesed.

Nüüd, kui valitsuskoalitsioon soovib pensionisüsteemi muuta ja alustada pensioni teise samba vabatahtlikuks muutmisest, on nende hulgas, kes paarkümmend aastat on lasknud pensionifonde ja fondide haldureid hallata inimeste ja tööandjate fondidesse pandud raha, meeletu nutt ja hala. See pidavat tulema suurest murest tulevaste pensionäride toimetuleku pärast.

Minule tuletab see hala meelde lugu krokodillist, kes valab pisaraid enda kinnipüütud kitse nahka pannes. Fondide haldamine on toonud märkimisväärset tulu pankadele, fondidele ja fondihalduritele. Kes aga mingitki märkimisväärset kasu pole saanud, on Eesti inimene.

Pangahärrade ja -prouade ning ekspertide kaeblemise eesmärk ajakirjanduses ja riigikogu saalis on olnud inimesi hirmutada. Rääkida sellest, et iga kuu fondidesse paigutatud kuus protsenti palgast aitab suurendada mitmekümne aasta pärast inimese pensioni poolesaja euro võrra kuus, ei ole lihtsalt pädev. Viimase poole sajandi jooksul on palju muutunud: ühiskondlikud formatsioonid, raha ... Inimeste korjatud säästud on mitmel korral sisuliselt nullitud.

OPOSITSIOONI JA pangandustegelaste väljatoodud ekspertarvamused annavad hävitava hinnangu kõigele, mis kutsuvad pensionisüsteemi muutma. Just nimelt muutma, mitte lammutama.

Olen huviga otsinud meie ekspertide ja Eesti Panga spetsialistide varasemaid hinnanguid ja arvamusi Bernard L. Madoffi USA investoritele pakutud ebatraditsiooniliste investeerimisvõimaluste ja otseinvesteerimisvõimaluste kohta. Need investeeringud pidid tooma sisse ülisuurt kasumit. Kui niinimetatud Ponzi skeemi investeerimismull lõhkes, jäid ohvrid ilma kokku 50 miljardist dollarist. Mina selle kohta meie ekspertide hinnanguid ei leidnud.id

Enne Nõukogude impeeriumi kokkuvarisemist olid kümned tuhanded eksperdid-sovetoloogid priskel palgal eri maade ülikoolide, instituutide ja mõttekodade juures. Nende ekspertarvamused, et Nõukogude impeerium püsib muutumatuna veel määramatu aja, tuginesid sisuliselt NLKP poliitbüroo liikmete köhatustele ja koosolekute saali sisenemise järjekorrale. Kui Nõukogude Liit ja sotsialismileer kokku varisesid, oli see nendele ekspertidele šokk: tuli ilmsiks, et nende ekspertarvamused ja hinnangud olid sisuliselt võrdsed kohvipaksult ennustajate omaga.

ÜHISKOND EI PEA muretsema pensionireformi pärast, vaid julgelt andma inimestele võimaluse ise otsustada oma teise pensionisamba üle. Riik peab andma inimestele võimaluse investeerida pensionisambas olnud raha soovi korral riigi garanteeritud võlakirjadesse ning sealt tuuleparkide projekti, rohelisse energiasse või kruusateede tolmuvaba katte alla panekusse või magistraalide rajamisse. Riik peab vabaks saama ka eelarve tasakaalu ahelatest. Eesti Vabariigi olematu võlakoorma nautimise asemel tuleb julgelt võtta soodsat laenu, millega saavad tehtud vajalikud investeeringud.

PALJUD ON KA mõistnud, et heaoluriiki ei saa luua ilma maksubaasi suurendamata. Kõigil meid ümbritsevatel heaoluriikidel on maksusüsteem, mis maksustab suurema tulu saajaid suuremalt. Solidaarsus ei saa tähendada seda, et ühtemoodi maksavad nii 2000 eurot teenivad kui 20 000 eurot ja enam teenivad inimesed. Ja kas finantsasutused peavad ikka skeemitamise abil oma sadu miljoneid tulusid maksustamata Eestist välja viima?

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles