«Sakala» valis 2011. aasta teoks teede ehitamise

Elmo Riig Eile jõudis pärast üheksa kuud kestnud ja 22,5 miljonit eurot maksma läinud raudteeremonti rong taas Viljandi jaama. See remont oli üks mitmest tänavu Viljandimaa teedel ette võetud ehitusest, mis maakonna teedevõrgu varasemast paremaks ja kiiremini läbivaks muutsid. Foto: Elmo Riig / Sakala

«Sakala» toimetuse valitud Viljandimaa aasta tegu pole hiinlaste tarkusesõna järgi näljasele kala, vaid peotäis õngi.

Korras ja kiiret sõitu lubav tee ei anna ju Viljandimaa inimesele justkui midagi. Oluline on, et sellele teele sõitjaid jaguks ja nendest sõitudest maakonnale tulu tõuseks.

Kui Karksi-Nuiast läbi Lilli Lätti viivat teed sirgemaks ehitama hakati ja sellele korralik tolmu- ja porivaba kate pandi, loodeti, et ehk nüüd hakkab Lõuna-Viljandimaale rohkem turiste jõudma ning mõni lätlastega tihedat äri ajav Eesti ettevõtja loob Mulgimaale uue firma. Tee on nüüd valmis ning jääb vaid loota, et uuel aastal ka turistid ja ettevõtted tulevad.

Juba homme saab taas rongiga Viljandi ja Tallinna vahet sõita. Veel paar aastat tagasi oli õhus oht, et 40 aasta eest viimati remonti näinud raudtee väga halva seisukorra tõttu võib Viljandi raudteejaam üldse tondilossiks muutuda ning Ugala kunagine lavastus «Rongid siin enam ei...» saab teoks. Nüüd pääseb Tallinna varasemast 15 minutit kiiremini ning võib-olla loobub nii mõnigi inimene autoga pealinnas käimisest ja valib rongi.

Maanteeameti toel oli Suure-Jaani viimase viie aasta jooksul neljas Viljandimaa asula, mis sai endale täielikult parandatud peatänava. 2006. aastal said ehitusega kaasnevaid kannatusi ja sellele järgnenud rõõmu tunda Karksi-Nuia ja Abja-Paluoja ning 2010. aastal Mustla.

Lõpuks tuleb kindlasti ära nimetada see töö, mis tänavu veel valmis ei saanud, kuid rõõmustab ehk järgmisel aastal eeskätt Viljandi autojuhte. Nimelt saab korda Tartusse viiv maantee. Ainuüksi Viljandimaal on seda lõikude kaupa uuendatud juba seitse aastat ja maanteeamet oli enne tänavust kulutanud sellele kaheksa miljonit eurot.

Tee, olgu siis rauast või asfaldist, on hirmus kallis. Näiteks need neli ehitust, millest eespool pikemalt juttu oli, läksid tänavu kokku maksma 31,5 miljonit eurot. Võib-olla oligi lõppev aasta Viljandimaa tee-ehituses eelmise ja järgmise kümnendi kõige viljakam periood. Maanteeameti uue aasta suuremate teetööde investeeringute kaardil pole Viljandimaa kohta ühtegi märget.

Eesti vallajuhtide ja riigiametnike seas levib juba aastaid nali, et pärast hea ja uue maantee valmimist keskuse ja ääremaa vahel ei hakka inimesed keskusest rohkem maal käima, vaid ääremaalt hakatakse suure hooga linna kolima. Jääb vaid loota, et see on pelgalt nali.

TUNNUSTUS

Aasta viimase lehe esiküljel tunnustame tegijat või tegu, kes või mis «Sakala» toimetuse arvates väärib sel aastal kõige enam esiletõstmist.
• Aasta teo või tegija tiitli võib saada tegu, isik, organisatsioon või objekt, mis või kes on «Sakala» toimetuse arvates kõige enam Viljandimaa elu mõjutanud. Tegemist võib olla nii positiivse kui negatiivse saavutusega.

KANDIDAADID

«Sakala» aasta teo tiitlile kandideeris tänavu mitu ettevõtmist või tegijat, kes toimetuse nõupidamisel napilt tee-ehitusele alla jäid.

FESTIVALID

Tundub, et Viljandi on hea, kui mitte parim koht festivalide korraldamiseks. Pärimusmuusika festival on kindlalt Viljandi tähtsaim kaubamärk. Sellel juulikuu nädalalõpul, kui folgipidu peetakse, on siin võõraid rohkem kui oma inimesi ning väikesele linnale teeb see vaid head.

Tänavu süvendas Viljandi kui festivalide linna mainet uus tulija «Retrofest». 1980. aastate muusika võib meeldida või mitte ning ammuste staaride praegusi tegemisi võib mõnel puhul pidada vanast ja haigest loomast viimase väljapigistamiseks, aga kui festival toob kokku ligi 10 000 inimest, siis on seda vaja.

Suurte pidude reas kolmandal kohal seisab «Rock Ramp» ja kui lisada veel kõrge kvaliteediga, kuid rahvaarvult väiksemad ettevõtmised, nagu vanamuusika festival, «Teater kohvris», kitarrifestival ja Noore Tantsu festival, tuleb välja, et Viljandi on suvel igati vinge linn.
 

VILJANDI METALLI NAISKOND

Viljandlannad on Baltimaade parimad võrkpallurid. Seda võib rahuliku südamega kuulutada, sest Viljandi Metalli nime kandvale naiskonnale kuuluvad Eesti meistri tiitel ning Eesti ja Balti karikas. Tähtsamaid mänge ei pea viljandlannad aga enam Eesti või Baltimaade klubidega, vaid soomlannadega.

Et tugevamaid vastaseid leida ja veelgi paremaks saada, mängib Viljandi naiskond sel aastal Eesti-Soome ühisliigas ning teeb seda oodatust edukamalt.
 

LAMMUTAMINE

Kohe aasta algul asusid osaühingu Lukas Grupp töömehed kesklinnas Rubiini kino kallale ning kui lumi kevadel sulas, oli selle asemel mullaga kaetud plats. Sügisel tulid Lukas Grupi töömehed tagasi ja tegid paari kuuga maatasa suurema osa Viljandi vanglast.

Lammutajatele oli see töö nagu iga teinegi ning vangla hävitamine erines kino omast vaid hoonete suuruse ja asukoha poolest. Viljandlastele olid need lammutamised aga täiesti erineva märgiga.

Vangla kadus selleks, et teha ruumi uuele ja viljandlastele tõenäoliselt vajalikumale asutusele — ostukeskusele. Seeläbi muutub enam kui saja aasta jooksul suletuna hoitud territoorium ühtäkki nii avalikuks kui vähegi võimalik.

Kino kadus sellepärast, et viljandlased käisid järjest vähem filme vaatamas. Rentnik lõpetas hõredaks muutunud seintega hoones tegevuse, andis selle linnale tagasi ning linnajuhtidel polnud maja osas muid ideid peale lammutamise.
 

TOIDUPANK

2010. aasta kevadel Eestis loodud toidupank laienes tänavu märtsis Viljandimaale. Siin sai selle vabatahtliku organisatsiooni partneriks lasterikaste perede ühendus, mille liikmed olid juba varemgi abivajajatele toitu toimetanud.

Iga päev koguvad vabatahtlikud Viljandi suurematest kauplustest kokku säilimistähtaega ületama hakkava toidukauba ja viivad selle puudustkannatavatele lasterikastele peredele.
Detsembris võisid toidupanga tegutsemist märgata need, kes käisid Viljandis Rimi kaupluses. Seal said kõik head teha, annetades toiduaineid abivajajatele jõulupakki panemiseks.