Viljandi muuseum tutvustas eile oma toimetiste teist väljaannet, mis pakub lugejale ülevaadet mullustest väljakaevamistest Mustlas, suure sõja mälestusi ning veel palju huvitavat lugemist.
Viljandi muuseum esitles toimetisi
Muuseumi direktor Jaak Pihlak kinnitas, et maakond on ajaloo poolest väärikas ning seetõttu leidub teemasid, mida tasub tutvustada teistele ning meenutada endalgi.
«Meil on juba traditsiooniks kujunenud, et raamatusse jõuavad kõige värskemad teaduslikud kirjutised,» rääkis Pihlak. «Helena Kaldre, Martin Malve ja Arvi Haak kirjutavad Mustlas 2010. aasta suvel avastatud külakalmistu uuringutest. Meie areaal ongi olnud vähemalt maakonna mõõde, aga mitte ainult.»
Koostajate ütlemist mööda annavad raamatule laiemat haaret kaks kirjutist: Kristjan Sanderi töö malenditest, mis on tulnud päevavalgele arheoloogilistel kaevamistel, ning Made Uusi kirjutis traditsiooniliste valmistamisvõtetega sündinud lambanahksetest kasukatest.
Traditsioon on ka Viljandi muuseumi kogusid tutvustava kirjutise avaldamine. Seekord jätkab Tiina Parre Olev Bendi kollektsiooni käsitlemist Viljandi linna kajastavate fotode kaudu.
Tänavu laekus Viljandi muuseumi ja Eesti genealoogia seltsi Viljandi osakonna korraldatud mälestuste kogumise võistlusele mitu huvitavat tööd. Evald Korts pälvis tunnustust majaehitamise looga, mida võib ka toimetiste lehekülgedelt lugeda.
Järjekindlalt ilmub kogumikus Vabadussõja temaatika käsitlusi. Muuseumi direktor Jaak Pihlak on alustanud sarja Vabadussõjas langenutest. Teemakohased on ka suure sõja mälestuste killud, mille on kirja pannud Karl Luht, Elmar Hold, Emilie Ehala-Jõe, Inge Kulp ja Paul Ulp.
Kogumik on muuseumil juba neljateistkümnes väljaanne, varasemad kandsid aastaraamatu nime.