Võitlused pensionireformi ümber

Riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder (Isamaa) Foto: Marko Saarm

13. DETSEMBRI Sakalas kritiseeris sotsiaaldemokraat Helmen Kütt pensionireformi, nimetades seda populistlikuks pensionisüsteemi lammutamiseks, ning hirmutas inimesi kelmide, kiirlaenude tagasimaksmise, tulevaste munitsipaalvaestemajade ja palju muuga. Samas tõdes ta, et kehtivat süsteemi peaks paremaks muutma, aga ühtegi ettepanekut ei teinud. Riigikogu opositsioonierakonnad on esitanud ligi 900 pensionireformi seaduseelnõu muudatusettepanekut, ent enamik neist on naeruväärsed jõustumiskuupäevade muutmised ja alternatiivne eelnõu kehtivat olukorda sisuliselt ei muuda. Sotsiaaldemokraadid ja reformierakondlased ei soovi finantsasutuste huvidest lähtuva ja pensionäride arvelt toimiva pensionisüsteemi muutmist. Aga pensionisüsteem peaks ikka praeguste ja tulevaste pensionäride huvides toimima, mitte lihtsalt fondide ja pankade kukrut kasvatama.

SIISKI ON pensionisüsteemi käsitlemisel ühine arusaam selles, et meie tuleviku pensionide peamine põhjus on elanikkonna vananemine. Maksumaksjate arv ühe ülalpeetava kohta võib prognooside kohaselt väheneda 30 aasta jooksul kolmelt kahele. Hea on see, et inimeste eluiga pikeneb, aga halb on see, et Eestis sünnib vähe lapsi. Kui sündimus ei suurene, siis suurenevad meie tulevikuprobleemid.

Pensionireformi vastased arvavad, et inimesi on võimalik rahaga asendada: tooge raha panka ja paigutage pensionifondi ning teile on tagatud väärikas pension. Püha lihtsameelsus! Meile pakutakse tõsimeeli stabiilset ja tulevaste pensionäride heaks kasumlikult toimivat finantsskeemi järgmiseks 50 aastaks?! Pensionireformi vastased toetuvad ennustustele, et tulevikus ei tule enam ühtegi majanduskriisi ja fondide tootlused on tunduvalt paremad, kui on olnud seni. Vaadakem nüüd 50 aastat tagasi: rahareformid, eri valuutad, devalveerimised, inflatsioon, finantskriisid … Just niisugune lahendus on peavalu ravimine giljotiiniga ja mastaapne riiklik kelmus, kui kasutada Helmen Küti väljendeid. Ja seda kõike tehakse nii praeguste töötajate kui ka pensionäride arvelt, mida 2002. aastal kogumispensioni seaduse jõustumisel ei selgitatud.

Nimelt võetakse raha, mille riik inimese teise pensionisambasse on lisanud, selle inimese riikliku pensioni arvestusest maha ja selle võrra saab ta tulevikus väiksemat riiklikku pensioni. Lisaks laekub pensionifondi vähem raha.

Rahandusminister Siim Kallas kinnitas 2001. aastal riigikogus, et teise samba keskmine reaaltootlus hakkab olema vähemalt kuus protsenti aastas, aga tegelikult on see olnud investoriõiguste ühenduse Better Finance andmetel aastatel 2002–2018 negatiivne ja 2008.-2009. aasta majanduskriis pühkis pensionifondide väärtusest 25 protsenti. Ka maailmapanga 1994. aasta analüüs toob välja, et riiklik pension ilma teise sambata tagab kõrgemad pensionid, kui majanduskasv ületab fonditootlust. Seni ongi majanduskasv ületanud teise samba tootlust rohkem kui kaks korda. Niisugune on senine tegelikkus ning pole mingisugust põhjust arvata, et maailm pöördub ja kõik hakkab toimuma vastupidi senisele praktikale.

ISAMAA ERAKONNA ettepaneku alusel koostatud valitsuse pensionireformi seaduse eelnõu ei lõhu midagi ega vähenda kellegi õigusi. Vastupidi, kõikidel hakkab olema rohkem õigusi ja rohkem vabadust ning pensionisüsteem saab õiglasem. Seaduse jõustumisel ei pea keegi midagi otsustama, küll annab seadus võimaluse teha endale sobivaid valikuid kohe või tulevikus. Nende jaoks, kes on rahul praeguse olukorraga, ei muutu midagi ja neil säilib võimalus teise pensionisamba kaudu sääste koguda. Inimestele antakse võimalus lahkuda ja võtta teisest sambast raha välja, makstes ära tulumaksu, mis pensioniealistele oleks poole väiksem. Finantsgurmaanidele luuakse aga iseseisev investeerimisvõimalus oma isikliku pensionikonto kaudu. Lahkumisvõimaluse loomisega tekib konkurents, kus pensionifondid peavad hakkama reaalselt klientide nimel pingutama, et paremaid tootlusi pakkuda.

Pensionireformiga muudetakse tunduvalt kliendisõbralikumaks ka pensioniealiste teisest sambast väljamaksete tegemine. Tulevikus pensioniikka jõudvad inimesed ja praegused pensionärid, kes juba saavad väljamakseid, vabastatakse kindlustusseltside kohustuslikest lepingutest. Väljamaksete tingimused pensionieas muutuvad paindlikuks. Raha saab korraga välja võtta, saab fondipensioni kasuks otsustada või sõlmida pensionilepingu kindlustusseltsiga.

Siinkohal tsiteerin rahandustegelase Indrek Neivelti hinnangut pensionireformi kohta: «See ei ole mingi lõhkumine ega vandalism, sest kedagi ei sunnita teisest sambast lahkuma. See on vabadus ise otsustada. Meie pensionifondide tootlused olid pikka aega ühed viletsamad maailmas ja samal ajal olid tasud ühed maailma kõrgemad. Meil oli maailma üks viletsaim toode ja vähim, mida riik sai siin teha, oli öelda, et tulevikus me enam ei sunni oma kodanikke seda toodet ostma. Seda enam, et enamiku jaoks ei ole sellest sambast mingit kasu.»

TEISE PENSIONISAMBA kliendisõbralikumaks muutmine on ka peamine põhjus, miks finantssektor on alustanud massiivset meediakampaaniat muudatuste vastu. Siin ei ole aga midagi erakorralist, sest nii on see olnud ka teistes riikides, kus finantssektori ja klientide huve tasakaalustavad eelnõud on jõudnud parlamenti. Eesti puhul on aga arusaamatu, miks mõned poliitikud on asunud finantssektori suuvoodriks. Pensionisüsteem peaks olema ikka pensionäride jaoks.