/nginx/o/2020/01/07/12856804t1h3838.jpg)
Anu Raua Kääriku talu kuueruudulisest aknast paistavad tume maa ja hall taevas. Ateljee seinal ripub aga vaip täis kirgast valgust: laugete nõlvadega lumehanged, ülikool kuue sambaga ning tarekesed ümberringi.
Anu Raua Kääriku talu kuueruudulisest aknast paistavad tume maa ja hall taevas. Ateljee seinal ripub aga vaip täis kirgast valgust: laugete nõlvadega lumehanged, ülikool kuue sambaga ning tarekesed ümberringi.
«Vaata, kui hakkaks siit äärest suusatama mööda seda hange, kui mõnus see oleks,» sõnab Anu Raud, kes ise on kõva suusataja igal talvel, kui lund on.
Anu Raua tuttuus, veel lõimedest lahti lõikamata vaip on otsast otsani talve ja rahu täis. Vaiba all nurkades aastaarvud 1920 ja 2020, ja ei mingit mõistatust enam: see teos jutustab Tartu rahust!