iDeal kampaania

Mälestusi algatusest «Maleta naabriga»

MALETAJAT MEENUTATAKSE ikka maletamisega. Seega polnud üleskutse Paul Kerese 100. sünniaastapäeval, 7. jaanuaril 2016 naabriga maletada midagi erilist.

Tookordne mõte oli, et õpilased õpiksid poolteise kuuga nii palju malekäike, et nad jaanuaris oskaksid pinginaabriga mõne partii teha. Algatust «Maleta naabriga» tutvustasid 2015. novembris Rein Raudvere Maalehes ja Madis Ligi Kuku raadios. Eesti Rahva Muuseum võttis kohe tuld ettepanekust koguda 7. jaanuari maletamisest fotosid ja jäädvustada see sündmus ajalukku.

Rahvusvaheline maleföderatsioon (FIDE) kuulutas 2016. aasta Paul Kerese aastaks, seepärast sai üleskutse tõlgitud nelja keelde ja saadetud kõikide riikide maleühendustele. Kui palju seda riikides edasi jagati, ei tea. Sõprade abiga valmis videoklipp, mida jagasid Eesti olümpiakomitee, Tallinna TV ja sotsiaalmeedia. Kui 6. jaanuari Vikerhommiku saates ja ETV «Terevisioonis» naabriga maletamise ja malepiltide kogumise põhimõtted üle korrati, võis loota, et sõnum on kohale jõudnud küll.

7. JAANUARIL maletasid riigikogus vabal päeval kuus vabaerakondlast. Kultuuriministeeriumis tegi Kaarel Nestor haridus- ja teadusministeeriumist algajatele kiirkoolituse ning edasijõudnud said omavahel kohe malelaua taga ajusid ragistada. Viljandi linnavalitsuses maletasid üks eestlane ja üks soomlane. Mängiti Eesti saatkonnas Londonis ja ka mujal välismaal. Mitmes rahvamajas ja raamatukogus kutsuti inimesi Paul Kerese auks maletama. ERM-i pildiaita saadetud fotode põhjal mängiti kõige enam aga kodudes.

Et jaanuari esimesel nädalal oli koolivaheaeg, võttis koolides maletamine hoogu veebruaris.Talvel käisin paljudes Viljandimaa koolides direktorite ja huvijuhtidega rääkimas «Maleta naabriga!» põhimõttest. Tulemused olid head. Malendid olid nähtaval, õpetajad ja õpilased mängisid. Üle Eesti muutusid aktiivsemaks need koolid, kus oli juba varem maletatud ja kus oli eestvedajaid.

Ühe kooli direktor õppis minu jutu peale käigud selgeks, et õppejuhatajaga malet mängida. Infot algatuse käigust jagasid Õpetajate Leht, portaal Koolielu ja maakondade hariduslistid. Parim reklaam koolimaletamisele oli Sakala ajakirjaniku Sigrid Koorepi 9. veebruari lehes ilmunud artikkel «Kitzbergi gümnaasiumi õpilasi on tabanud malehullus».

Koorep oli üllatunud, et vahetundidel nii palju õpilasi usinasti maletab. Kooli keldrist oli välja toodud üle 20 malekomplekti, kodudest tõid õpilased lisa. Huvijuht Martin Sarve ja direktor Jaak Israeli eestvedamisel harjutati algul malekäike ja juba teisel nädalal mängiti iseseisvalt.

Klasside paremad maletajad said mõõtu võtta Mulgimaa maleturniiri eestvedaja Leo Liiberi, maleringi asutaja Heino Luige, vallavanem Taimo Tugi ja direktor Jaak Israeliga. Sel talvel kasvas maakonna koolinoorte malevõistlustel osalevate koolide arv hüppeliselt. Jakobsoni koolis peetud võistlustel osales viis Viljandi kooli.

Tegin linnavolikogu liikmetele ettepaneku kinkida igale koolile tunnustuseks komplekt malendeid. Neid jätkus kahjuks vaid kahele koolile. Et ka teised poliitikutele tehtud noorte maleõppele suunatud ettepanekud jäid tulemusteta, pole nendel mõtet pikemalt peatuda.

Soome ja Eesti president käisid Viljandi gümnaasiumis. Kaks poissi olid malest nii haaratud, et ei teinud neist väljagi. Soome president Sauli Niinistö peatus ja hakkas poiste mängu jälgima, Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese jättis aga noormeeste maletamine ükskõikseks.

2016. AASTA KOGEMUS näitas selgelt, et kui hoida malendid (või miks mitte ka kabenupud) koolis nähtaval kohal, hakkavad õpilased ise mängima. Muidugi võib Kitzbergi gümnaasiumi malehullus olla vähenenud ja nii mõneski koolis võivad malenupud olla taas sügavale kappi peidetud.

Kui koolijuht ise on huvitatud, et õpilased arendaksid iseseisvat mõtlemist, mida just male võimaldab, on ka õpitulemused paremad. Selleks pole vaja uurimusi teha, see lihtsalt on nii. Kui suurvaldade haridusjuhid leiavad, et maleringide juhendajate ja maleõpetajate pealt saab kokku hoida, siis see on lühinägelik mõtteviis.

Riigikogus moodustati tänavu sügisel septembri lõpus male toetusrühm, mille eesmärk on toetada maleõpet koolides. Uuenenud maleliidu juhatus arendab samuti malet igakülgselt.

Andres Ammase korraldatud malekonverentsil 2016. aasta detsembri soovitas FIDE tollane president Kirzan Iljumžinov Eesti presidendile Kersti Kaljulaidile teha male Eesti koolides kohustuslikuks õppeaineks. Meie president tunnistas oma kõnes, et pidas lapsena Paul Kerest väliseestlaseks, sest too oli nii sageli välisturniiridel.

Kirzan Iljumžinovi eesmärk oli, et maailmas maletaks miljard inimest. Eesti spordiregistris on kirjas 2081 maleharrastajat. Kui palju on meil malekäike tundvaid inimesi? On see veerand Eesti elanikest, vähem või rohkem?

Kolme aastaga on lahkunud palju vanema põlvkonnad maletajaid ja treenereid. Täna maletage ka nende meenutuseks!

Tagasi üles