Päästjad võtavad reageerimiseks rohkem aega

Üllar Priks
, reporter
Copy
Päästjad väljakutsel. Pilt on illustreeriv.
Päästjad väljakutsel. Pilt on illustreeriv. Foto: Sander Ilvest

Alates 7. jaanuarist reageerivad päästemeeskonnad madalama ohutasemega päästesündmustele senise ühe minuti asemel kuni kolme minuti jooksul. Muudatuste põhiline eesmärk on vähendada sündmustele reageerimisel tööõnnetusi ning hoida ära alarmsõidu ajal juhtuvaid liiklusõnnetusi.

Ohuhinnangute alusel ja erineva operatiivsusastmega reageerimine on seni olnud kasutusel eelkõige kiirabil ja politseil ning alates homsest võetakse sarnased põhimõtted kasutusele ka pääste- ja demineerimissündmuste lahendamisel. Päästeameti pressiteates seisab, et häirekeskus hakkab väljakutseid reageerimiskiiruse järgi eristama madala ohutasemega ja kõrgema ohutasemega sündmusteks. Madala ohutasemega sündmused on need, kus kellegi elu ei ole vahetus ohus ja sündmuse olustik ei halvene, näiteks lindude ja loomade päästmised ning tuulega murdunud puud, mis kellegi elu ei ohusta. Hinnanguliselt võib muudatus puudutada ligi 20 protsenti kõigist väljakutsetest.

Seni kehtinud põhimõtete järgi tuli päästemeeskondadel pärast väljasõidukorralduse saamist komandost välja sõita 60 sekundi jooksul, olenemata sündmuse liigist ja ohutasemest. Edaspidi lisab häirekeskus väljasõidukorralduse juurde ka prioriteetsusastme ehk reageerimise operatiivsus tagatakse konkreetse sündmuse ohuhinnangu põhjal. 

"Päästetööd on keerulised ja ohtlikud ning peame sellega arvestama, et õnnetuskohale kiirustades võib juhtuda õnnetusi. Kõige tähtsam on aga see, et meie päästjad jääksid terveks, jõuaksid sündmusele alati kohale ega paneks ennast ja kaasliiklejaid liigsesse ohtu. Statistika ja praktika on näidanud, et osa sündmuste puhul ei ole liigse kiirustamisega võetud risk otstarbekas," ütles päästeameti päästetööde osakonna valmisoleku talituse juht Leho Lemsalu. Ta lisas, et elupäästesündmustele ja muudele ajakriitilistele sündmustele sõidetakse päästekomandost välja endiselt kuni 60 sekundi jooksul ning sündmuskohale minnes tehakse alarmsõitu.

Kui kellegi elu on ohus, siis reageerivad päästemeeskonnad kiirema abi printsiibist lähtudes. Kiireima abi printsiip tähendab, et spetsiaalne programm paneb sekundiga kokku info: kus asub sündmus, mis liiki abi sinna vaja on, kus asub lähim vaba päästemeeskond, milline on teekond meeskonna juurest sündmuskohale. Päästemeeskondade paiknemist ja hõivatust jälgitakse reaalajas.

Päästeamet suudab Eestis tagada, et esimene päästeauto jõuaks igale sündmusele maksimaalselt 15 minutiga. Abikaugemates piirkondades võib see siiski rohkem aega võtta. Palju sõltub ka liiklusoludest, sest päästjad ei tohi kiirustades ennast ja teisi liiklejaid ohtu seada.

2019. aastal juhtus päästjatega 52 tööõnnetust, neist raskeid 10. Väljakutsele reageerimisega seotud tööõnnetusi oli 6. Päästeameti masinapargis on ligikaudu 500 sõidukit ning aastas satub neist avariisse keskmiselt 15.

Möödunud aastal said päästjad üle 26 000 väljakutse, millest päästesündmuseid oli üle 15 000. Sündmustele, kus kellegi elu oli ohus, jõudis elupäästevõimekusega komando keskmiselt 8 minuti ja 58 sekundiga.

Reageerimise põhimõtete muudatuse on ette valmistanud päästeamet koos häirekeskusega, kes on võtmelüli sündmuse raskuse väljaselgitamisel, et siis kiirabi, päästjad või politsei abivajajani juhtida. Muudatus puudutab nii kutselisi kui ka vabatahtlikke päästjaid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles