Töökaristusest viilija sammud viivad vangi

Kui kurjategija jätab vedelema tööriista, mida talle vanglas istumise asemel pakuti, ja karistuseks määratud töötunnid tegemata, tuleb tal edaspidi mõnda aega päikest vaadata läbi Rootsi kardinate. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kui mees peab oma tegude eest vangi minema, siis lõpuks ta sinna ka läheb, kuigi talle on antud võimalusi trellide tagant pääseda. Nii võib järeldada mitme hiljuti Viljandi kohtumajas tehtud otsuse põhjal.

Viljandimaal elavad Revo ja Rivo peavad uue aasta kolmandal päeval kell 16 olema Tartu vangla väravas, et asuda kandma neile määratud karistust. Mõlemad teenisid vanglasse saatmise eri rikkumiste eest ning enne kui kohtunik langetas novembri lõpul vangisaatmise otsuse, oli neil võimalik oma pahategu heastada rahatrahvi maksmise või ühiskondlikult kasuliku töö (ÜKT) tegemisega.

Kõik selles artiklis esitatud nimed on muudetud, sest nemad on vaid üksikud näited, kuidas vangistusest leebemad karistused ei pruugi aidata.

Justiitsministeeriumi analüüs kinnitab küll, et suurem osa inimesi, keda kohus kergemate kuritegude eest ÜKTga karistab, saavad oma teo hüvitamisega hakkama tööd tehes. Samas on 15 protsenti neid, kes eelistavad kokkuvõttes trelle mõnele tööriistale.

Kõrvalehoidjad on vähe

Näiteks 2010. aasta jooksul pidi ÜKTga oma kuritegusid heastama 2991 inimest ja neist 2441 sai sellega hakkama. Kui jätta kõrvale need 21 inimest, kelle töötunnid jäid tegemata surma tõttu, oli Eestis 529 kurjategijat,

kes otsustasid toime panna uue kuriteo või jätta lihtsalt töö tegemata.
30aastane Revo sattus pahanduste pärast kohtu ette 2008. aasta oktoobris. Pool aastat varem oli ta keset ööd ühes Viljandi pubis teise mehega tülli läinud ja tollele peksa andnud. Ta lõi ohvrit käte ja jalgadega nii pubis

kui selle ees tänaval ning lõpuks paiskas tolle vastu üht autot, nii et auto omanik nõudis 555 euro suuruse kahju tasumist.

Revo pidi karistuseks maksma 320 ja kulude katteks 1044 eurot, kuid sellega ta hakkama ei saanud. Vahepeal õnnestus tal kohtu kaudu aegunuks tunnistada küll suur hulk liikluses saadud trahve, kuid kriminaalkorras määratud karistus jäi kehtima.

2010. aasta novembris otsustas kohus, et Revo peab oma karistuse kandma ÜKTd tehes. Selle aasta 2. augustiks pidi tal 66 tundi töötatud olema, kuid õigeks päevaks polnud mees tundigi ühiskonna hüvanguks ja oma teo heastamiseks teinud.

Vastupidi. Vahepealsel ajal oli ta ühe karistuse juurde saanud. Nimelt oli ta 2009. aasta oktoobris loata kalal käinud ja keskkonnainspektorile vahele jäänud. Selle eest määratud 38eurost trahvi ta ära ei maksnud.

Tänavu märtsis tahtis keskkonnainspektsioon, et Revo saadetaks arestikambrisse, kuid kohus otsustas meest säästa ja anda talle ÜKT.

Kohtus palus Revo veel üht ÜKT tegemise võimalust, kuid tema senine käitumine — kriminaalhooldajale seletuste andmatajätmine, katteta lubaduste jagamine ning otsustaval hetkel telefoni väljalülitamine — veensid kohut selles, et ta on vaja 33 päevaks vanglasse saata.

25aastane Rivo tavatses purjuspäi autoga sõita. 2008. aasta septembris said politseinikud ta kätte Kõpus. Et ta tabati joobnuna roolist juba mitmendat korda, saatis politsei ta kohtusse.

Viljandi kohtumajas otsustati 2009. aasta algul, et Rivole tuleb määrata viie kuu pikkune vangistus, aga tingimisi. Kui Rivo oleks kaks aastat suutnud korralikult käituda, oleks karistus kantuks arvatud.

Peaaegu olekski asi õnnestunud, kuid 2010. aasta septembris tabati Rivo Loodi poe juures taas purjuspäi rooli tagant. Seekord määras kohus esmalt kolme kuu pikkuse vangistuse ja liitis sellele eelmised viis kuud, kuid vanglasse rikkujat ikka ei saadetud. Kohus otsustas, et Rivo võiks oma pahateod heastada töötades, ja saatis ta 480 tunniks ÜKTd tegema. Töö pidi olema tehtud
1. detsembriks.

«Tal ei ole huvi üldkasuliku töö tundide sooritamise vastu,» nentis Rivo kriminaalhooldaja tänavu novembris kohtule tehtud ettekandes. Erinevalt varem kirjeldatud Revo juhtumist Rivo siiski midagi tegi, sest ettenähtud ajaks oli tal 480 tunnist 115 töötatud.

Rivo ja tema kriminaalhooldaja suhtlesid pidevalt. Ametnik broneeris mehe heakorratöödeks, kuid Rivo ei leidnud enamasti mahti sinna minna — palgatööd olevat liiga palju.

Kohtus sai Rivo isegi aru, et talle määratud töötunde ta ära teha ei jõua ja leidis, et peab karistuse kandmiseks vangi minema. Tartu vanglas tuleb tal otsuse kohaselt veeta kuus kuud ja kaks päeva.

Vangi tuleb endal minna

Omaette küsimus on, mida Revo ja Rivo 3. jaanuaril tegelikult teevad. Justiitsministeeriumi analüüs näitab, et õigeks ajaks ilmuvad vangla värava taha neile määratud karistust kandma pooled süüdimõistetud.

Ülejäänutest jõuab osa kohale hilinemisega ning osa tuleb kuulutada kas tagaotsitavaks või kasutada sundtoomist.

Justiitsministeeriumi hinnangul on ÜKT üldjoontes oma eesmärgi siiski täitnud ning inimesed pigem täidavad töökohustust kui lasevad end vanglasse saata. Vangistuse asendamisel ÜKTga on mõned tingimused.

Näiteks kohtu määratav vangistus peab olema kuni kahe aasta pikkune, isik peab ÜKTga nõus olema ja tema tervis peab võimaldama tööd teha.

Kui vangistuse täitmisele pööramine on kõige karmim karistuse muutmine, mida kohus teha saab, siis võimalik on muuta ka väiksemaid karistusi ja seda tuleb kohtumaja töötajate sõnul ette päris tihti.

Nii on viimasel ajal pöördunud kohtute raamatupidamiskeskus ka siinse kohtu poole lausa kümnete avaldustega muuta esialgset karistust. Näiteks 25aastane Margo sai 2009. aastal kohtult joobnuna sõitmise eest rahalise karistuse, mis praeguses vääringus on 895 eurot.

Enam kui kahe aasta jooksul suutis Margo tasuda alla 200 euro ning raamatupidamiskeskus, kes peab jälgima, et karistus tasutud saab, andis ta uuesti kohtu alla. Tänavu novembris tehtud määruse järgi tuleb tal võlg tasuda ÜKTd tehes. Kui 142 tundi on tasuta töötatud, on ka karistus kantud. Kui Margo järgmise aasta

1. juuniks sellega hakkama ei saa, tuleb temalgi vangi minna.

Samal päeval, kui kohus arutas Mario karistuse muutmist, tehti samasugune otsus Eve suhtes, kes varguse ja alaealise alkoholi tarvitamisele kallutamise eest pidi 2009. aasta märtsi otsusega tasuma riigile 575 eurot.

Raha on tänini maksmata ja nüüd ootab Evet 120 tundi tööd, muidu tuleb tal 1. mail karistuse muutmiseks uuesti kohtu ette astuda.

Nagu öeldud, on Margo ja Eve näited sadadest omataolistest. Käesoleval aastal on raamatupidamiskeskus Eesti kohtutele esitanud 802 asenduskaristuse taotlust.