Saada vihje

100 aastat Ugalat. Väikese teatri suur kunst

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Ugala mängis Koidu seltsimaja teatrisaalis kahel perioodil: asutamisest kuni 1924. aastani ja aastatel 1941–1981.
Ugala mängis Koidu seltsimaja teatrisaalis kahel perioodil: asutamisest kuni 1924. aastani ja aastatel 1941–1981. Foto: Ugala teater

Viljandis Valuoja tiigi kaldal seisev punastest tellistest teatrimaja, kuhu astub peaaegu iga päev sisse sadu inimesi, tundub oma aus ja uhkuses täiesti iseenesestmõistetav. Seal tegutseva 100 aastat tagasi asutatud Ugala minevik on olnud aga kirju: seljataga on nii raskeid kui helgeid aegu ning pikk võitlus oma maja saamise nimel. Täna võib kasinates tingimustes alustanud teater enda üle suurt uhkust tunda ja rõõmuga auväärset juubelit tähistada.

6. jaanuaril 1920 kanti Koidu seltsimajas ette Peter Jacobi näitemäng «Pansion Schöller ehk Kui onu hullumajas käis». Loo tõi lavale kohalik kultuuriaktivist Märt Mõrd, näitlejateks olid isetegevuslased nagu igal teiselgi näitemänguõhtul. Sündinud oli teatri- ja kunstiühing Ugala. Panna seltsile nimeks just Ugala, mis viitab kahele iidsele Eesti maakonnale Ugandile ja Sakalale, soovitas kirjamees Friedrich Kuhlbars.

Märksõnad

Tagasi üles