Must-toonekure ja suur-konnakotka elupaigad on nüüdsest paremini kaitstud
/nginx/o/2021/02/11/13624525t1h45eb.jpg)
30. detsember 2019, 10:15
Keskkonnaministeerium muutis jõulude eel määrust, millega korrigeeriti seitsme must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaiga piire ja moodustati vanadest 28 uut püsielupaika. Kaitstavate alade kogupindala suureneb 1239 hektari võrra. Mõlemad linnuliigid on looduskaitseseaduse kohaselt esimese kategooria kaitsealused liigid, kelle elupaigad peavad olema 100 protsendi ulatuses kaitstud. Eestis pesitseb hinnanguliselt vaid 40–60 paari must-toonekurgi ja 5–10 paari suur-konnakotkaid.
Ministeerium kirjutab pressiteates, et lisaks muudetakse osaliselt kehtivat kaitsekorda, muu hulgas täpsustuvad tegevused nende liikide elutingimuste säilimiseks ja elupaikade kujundamiseks. Püsielupaikade kaitsekorra eesmärk on must-toonekure ja suur-konnakotka pesade kaitse ning pesitsusaegse rahu tagamine, selleks kehtestatakse määrusega piirangud majandustegevusele ning loodusvarade kasutusele. Praegune kord, kus looduskaitseseaduse alusel tekib automaatne 250-meetrise raadiusega püsielupaik, ei taga pikema aja vältel piisava suurusega elupaiga säilimist ja häirimatust pesitsusajal. Lisaks võib ringikujuline püsielupaik hõlmata metsaeraldisi või lagealasid, mis on sobimatud must-toonekurele ja suur-konnakotkale, tekitades põhjendamatuid piiranguid. Seetõttu on oluline püsielupaikade piiritlemine lähtuvalt looduslikest oludest ja vajalik nende kindlaksmääramine keskkonnaministri määrusega.
Must-toonekurg on häirimise suhtes tundlik ja inimpelglik liik, kes eelistab vanu, soodsate toitumispaikadega, looduslike metsaojadega mitmekesiseid metsamassiive ning väldib pesitsemist inimasustuste ja metsaservade lähedal.
Suur-konnakotkad pesitsevad siseveekogude lähedal, Eestis on teadaolevad pesitsusterritooriumid koondunud suuremate lamminiitudega ümbritsetud jõgede äärde. Lind ehitab pesa soisesse metsa, eelistades madalsoo- ja lodumetsi.
Nii must-toonekurge kui suur-konnakotkast ohustab pesitsemiseks sobivate vanade metsade killustumine, nende pindala ja mitmekesisuse vähenemine, aga ka sobivate toitumisalade kadumine.
Määruse täiendamine tagab must-toonekure ja suur-konnakotka kõikide hetkel Eestis teadolevate elupaikade tõhusa kaitse piisavas ulatuses.