Vaba mõte. Järelmaksuga pühaderõõm

Triin Loide Foto: Elmo Riig

Paar nädalat tagasi võis USA sotsiaalmeedias näha ringlemas uudist, et keskeltläbi kümnel protsendil ameeriklastest pole ka veel detsembri alguseks tasutud eelmiste jõulude kingituste ja pidustuste jaoks võetud tarbimislaenud, krediitkaardivõlad ja järelmaksud. Seejuures on vanem põlvkond (beebibuumerid) väiksemates võlgades kui minuealised, nii-öelda milleniaalid, kellest lausa ligi viisteist protsenti on uute jõulude eel möödunud jõulude eest võlgu. See ei peegelda tingimata seda, et noored rohkem tarbiksid, vaid seda, et vähemalt USA-s on noored niigi kõrvuni võlgades. Muidugi on USA-s ka meie omast täiesti erinev majanduskultuur: meie oleme üldjuhul harjunud maksma deebetkaardiga ja krediitkaarti käsitleme nii-öelda laenuna, ­USA-s on krediitkaart elu loomulik osa ning sellega kaasnevad tihtipeale mitmesugused liikmestaatused ja soodustused. Mõtlema paneb kõik see ikkagi. Kas pühaderõõm on siis tõesti ostetav ...

Seda tasakaalustavad natuke uudised mujalt maailmast, kus keskkonnateadlikkuse, vaesuse kasvu ja tuleviku ees ebakindluse tundmise tõttu ennustati pühadeajaks väiksemaid kasumeid. Kui aga asja uurima hakata, on see üsna hambutu ja lonkav rõõm: jutt käib sellest, et umbes kahe miljardi naela asemel löödi näiteks Suurbritannias jõulupühade eel laiaks poolteist miljardit naela. Ajavaimu see pisut siiski näitab ning kuna meie planeet praegu igast otsast põleb, mureneb ja praguneb, võib loota, et ehk see trend jätkub.