Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2023/02/10/15131566t1hc089.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/06/27/12305090t1h5c8e.jpg)
/nginx/o/2019/12/19/12822965t1hf265.jpg)
Kolmapäeval üle Eesti käinud torm sakutas siin kandis taas kõige enam elektriliine, sest neljapäeva hommikul oli Viljandimaal vooluta 2400 majapidamist. Rohkem oli vooluta kliente vaid Harju- ja Raplamaal.
Suuri purustusi torm kaasa ei toonud. Ehk kõige enam sai tuule tõttu viga Viljandi turu lähedal Kaalu tänaval asuv majake, millele vajus katusele naaberkinnistul kasvav kuusk. «Selline hääl oli, nagu kahurist oleks tulistatud,» meenutas majas elav vana naine kolmapäevaõhtust hetke, mil kuusk katusele kukkus.
Et eakas naine liigub vaevaliselt kargu abil ning tal on kehv nägemine, polnud ta neljapäeva ennelõunal kuuse tehtud kahju ise vaatamas käinud. «Keldriakna lõhkus ära, aga katusest ma ei tea,» lausus ta. «Ise ma seda koristada ei suuda, eks mul poisid tulevad appi.»
Korsten kadus
Viljandi vanalinnas Lossi tänaval murdus kõige tugevamate iilide ajal korsten. Hoones tegutseva kostüümilaenutuse perenaine Aigi Märtin kuulis katuselt kõva raksatust ning avastas, et umbes kahe ja poole meetri pikkune metallkorsten oli kadunud.
Veel samal õhtul leiti korsten sealtsamast katuselt, kuhu see oli kukkunud ja väikese augu tekitanud. «Meie maja on kahe suurema maja vahel – ju siis tekkis sinna tuulekoridor,» arvas Aigi Märtin neljapäeval.
/nginx/o/2019/12/19/12822966t1hcb8d.jpg)
Kostüümilaenutuse perenaise abikaasa, abilinnapea Kalvi Märtin käis tormiga katusel ja tuvastas, et midagi hullu uppi kukkunud korstnast ei juhtunud. «See on selline korsten, mida enam ei kasutata, ja selle tõttu pole ka midagi lahti,» ütles ta.
Väikese augu sai kiirkorras bituumenmastiksiga ära parandada.
Küsimuse peale, kas torm lisaks korstna pikali ajamisele Viljandis veel midagi paha tegi, vastas abilinnapea, et õnneks ei juhtunud midagi suurt. «Linna objektidel midagi hullu ei olnud. Prügikastid olid pikali, prügi oli laiali, aga kahju ei tekkinud,» ütles ta.
Maakonnas pidid aga paljud majapidamised ja ettevõtted taas elektrita hakkama saama. Põhja-Sakala vallavanema Hermann Kalmuse sõnul mõjutas kolmapäevane torm näiteks Suure-Jaani veekeskuse tööd. Majast kadus elekter ja tehnilise rikke tõttu ei käivitunud generaator. Veekeskus oli seetõttu neli tundi vooluta.
Farme päästis generaator
Eriti suurt kahju kannatasid vallas Kalmuse sõnul ettevõtjad. Kui tavainimesed saavad veel hakkama, siis näiteks Kõo Agro piimafarmid on sellise suure katkestuse puhul hädas.
Osaühingu Kõo Agro juhatuse liige Maarika Susi ütles, et elekter tuli farmis tagasi hommikul kella kümne paiku, kuid et generaator oli tööle pandud eelmisel päeval kella kolme ajal, pidi see töötama väga pikalt ja kulu on väga suur. Lehmad said küll lüpstud, kuid noorkari jäi vaeslapse rolli.
«Meil kulub 1000 kilogrammi kütust ööpäevas, nii et need katkestused lähevad meile päris kalliks maksma,» nentis Susi.
Saarepeedil Muraka farmis töötav Lauri Sarikas ütles, et seal saadi generaatori toel küll hakkama, kuid terves piirkonnas polnud telefonilevi. Katkestuse tõttu oli suletud ka Saarepeedi kool.
Viljandi valla vanem Alar Karu ütles, et lisaks Saarepeedi voolukatkestusele oli torm elektri viinud Kärstna piirkonnast ja Koorti kartulihoidlast ning Paistu rahvamaja kaotas väikse osa katusest.
Hermann Kalmus avaldas imestust, et kuigi torm polnud eriti suur ja nii traagiliste tagajärgedega nagu oktoobri lõpu maru, käib katkestuste kõrvaldamine ikkagi väga aeglaselt.
Neljapäeval kella 16.30 ajal oli Eestis elektrita veel 9000 majapidamist ning 1100 neist oli Viljandimaal.