Mälestused: põllumeeste kingitused Toompeal

VIIMASE PÕLLUMEESTE meeleavalduse kingituste jagamine 10. detsembril Toompeal oli olemuselt ratsionaalne. Õblukesed traktorid suurtes karpides olid sümboolsed kingid riigikogulastele. Kingitus suur ja jääb hästi pildile, sest kui riigikogu valitsuse kaudu põllumeestele toetusraha eraldab, teeb meedia sellest suure numbri. Teinekord aga vaikib ka maha.

Meeleavaldajate kasutada oli kolmandik platsist, just sama suur osa, kui lubatud üleminekutoetust vähemaks jääb. Kollane traktor Kirovets K-701A aastast 1982 seisis parlamendihoone ukse ees tuulevarjuks. Kõlasid asjalikud kõned, selged nõudmised uue maaeluministri esimesel tööpäeval. Enne meeleavalduse algust Toompeale sattunud Jaapani turistide grupil läks riigikogu liiget Kaido Höövelsoni alias Barutot nähes meel rõõmsaks ja neil jätkus tubli veerand tundi pildistamist.

Kingisaajatele anti tänamiseks lahkesti ja lühidalt sõna. Aadu Must meenutas, et tema isa oli Toris agronoom, Aivar Sõerd töötas traktoril MTZ-82. Eks mingi side põllumajandusega ole igal riigikogu liikmel. Enamik kingisaajaid kinnitas oma poolehoidu põllumeestele. Riigikogu tööpäeval ei ilmunud aga üle 40 inimese kinki vastu võtma. Nii kandsid korraldajad ülejäänud pakid riigikogu hoone turvaalasse. Soovitan meeleavalduse sisu järele kuulata Vikerraadio «Reporteritunnist».

SAKALA AJAKIRJANIKUNA käisin aastatel 1998-1999 neljal põllumeeste meeleavaldusel Toompeal. Et toimetusest terveks päevaks fotograafi Tallinna saata polnud võimalik, tegin reportaažidele ise ka fotod. Põllumeeste suuremad meeleavaldused Toompeal algasid 18. juunil 1998, kui rahvas nõudis Maapanka kinnijäänud miljonite kroonide väljamaksmist. Siis olid põllumeeste organisatsioonid meelevaldusel ühel meelel. Sain platsi keskel ühele fotole korraga taluliidu ja tootjate liidu juhid, poliitikud ja teised: Kaul Nurm, Andres Varik, Ants Aaman, Urmas Laht, Arnold Rüütel, Rainis Ruusamäe. Tõsi, selles saginas ei vaata nad ühele poole, vaid on poolpöördes. Nende ümber on Maalehe ja Äripäeva ajakirjanikud ja fotograafid. Põllumeeste meeleavaldus Toompeal oli tookord veel uudne asi.

Viljandimaa talupidajate liit tellis sõiduks 50-kohalise bussi. Ettenähtud ajal Viljandi Pauluse kiriku juures olime kolmekesi: Tarvastu vallavanema Jaan Lukase isa Mart, Viljandimaal esimene talunik Jaan Kivi ja mina Sakala ajakirjanikuna. Sõitsimegi bussis kolmekesi. Ilmselt oli info kuhugi toppama jäänud.

Toompeal oli rahvast kõigist maakondadest. Tegevpõllumeeste kõrval võis märgata riigiametnikke ja omavalitsuste töötajaid. Kootide, sirpide ja vikatitega. Paistu mees, kõikjale jõudev Juhan Änilane oli aga kaasa võtnud sõnnikuhargi. Valitsusele suunatud loosungeid oli hulgaliselt. Murekohad olid teravilja, piima ja liha madal kokkuostuhind ning pidev maksmisega viivitamine. Tol aastal maksti esimest korda piimalehmatoetust, aga selle riisusid suured aktsiameiereid. Madalad piima kokkuostu hinnad jätkusid.

«Maahommiku» nooruke saatejuht Annela Laaneots ja operaator Olev Jaksi olid tol suvel Viljandis põllumajanduse seisu kajastamas. Tehti intervjuu nii Viljandi talupidajate liidu juhi Urmas Ardeli kui Viljandi tootjate liidu esimehe Ülo Rahulaga. Kas just selle tulemusena, kuid 13. oktoobril sõitsid Ardel ja Rahula Tallinna meeleavaldusele ühes bussis. Heimtali talunik Helgi Liik võttis tee ­äärest meeleavaldusele kaasa suure putke. Viiratsi mehel Roland Tulikul oli kaasas kimp umbrohtu, mille ta pidulikult maaelukomisjoni esimehele Ants Käärmale ulatas. Riigikogu maaelukomisjonile kinkisid korraldajad Ormar Tamme valmistatud puuskulptuuri «Pähklipureja», mille kuus riigikogulast lossi väravate vahelt sisse kandsid. Peaministrile oli kivist skulptuur «Sipelgas» ja presidendile tarkusesümbol «Kivisiil».

Sõna said ka eelnevalt registreerimata inimesed: YAZ-i kastis Kolga-Jaani talunik Helgi Orr ja Jaan Lepik Viiratsist, kes hoiatas, mis võib juhtuda, kui valitsus oma lubadusi ei täida. 76-aastane Mihkel Krapp laulis sel meeleavaldusel ilma mikrofonita. Tema poeg Aare Krapp, Vana-Kaie talu peremees, oli nendel aastatel Urmas Lahe, Jaan Sõrra ja Toomas Pauri kõrval üks meeleavalduste põhikorraldajatest.

Aastatel 1998-1999 olidki põllumeeste meeleavaldused kõige rahvarohkemad. 13. oktoobril oli kohal üle 1500 inimese. Enne meeleavaldust kohtusid Urmas Laht ja Aare Krapp president Lennart Meriga. Krapi sõnul kuulas president neid ära ja tundus, et ka mõistis põllumeeste muret.

Sakala 1999. aasta 5. augustil artiklis «Viljandimaa talunikud lähevad Toompeale meelt avaldama» on toodud juhised, kuidas organiseeritult meeleavaldusele sõita. Oma transporti võimaldas mitu omavalitsust, Viiratsi taluseltsi liikmed sõitsid valla sotsiaalbussiga. «Suur buss väljub kell 7.45 Pauluse kiriku juurest parkimisplatsilt,» avaldas Sakala kriisitoimkonna info. Kuigi oli kiire koristusaeg, oli Viljandimaalt meeleavaldusele minejaid üle 130.

NOOR SIILISOENGUGA põllumajandusminister Ivari Padar oli Toompeal põllumeeste ees esimest korda 11. augustil 1999. Piimapuki kõrval seisev talunik nõudis ministrilt aru, kes ostab ära tema rukki. «Mul on 15 tonni rukist salves, ma ei tea, kas ma enam künnan või külvan. Pärnu enam meie rukist ei taha. Kõik ei ole luugi ligi,» rääkis ta.

«Nii kui kevadel valimised lõppesid, tuli Ameerikast söödaotra sisse 60 sendiga kilo. Üks sell sai vahendamise eest 88 senti kilost ja minu otra ei taha nüüd keegi,» ütlesid murelikud talunikud ministrile. «Ameerika farmer saab sama eest 1,90 krooni kilo,» pahandasid nad. «Aga kas astusite üleeile Sakus loodud teraviljaühistu liikmeks?» küsis minister vastu.

Ei mäletanudki, et selline Toompea piimapuki jutt Sakalasse kirja sai. Pärsti talunik Valter Palm oli Toompeal arhitekt Aate-Heli Õuna kujundatud plakatiga, millel tekstid «Piimakari pilve peale» ja «Maarahvas kitsekasvatajateks». See jäi meeleavaldusel märkamata, sest kaameramehed pidasid kahele puurist väljalastud seale jahti.

Eks see meeleavaldus rahva mälusse rohkem sigadega jäigi. Valter Palm näitas siis toda taiest kodus oma vasikale Maasule, sellestki oli Sakalas piltuudis. Abja valla talunik Lembit Soots käis tollal kahel korral meeleavaldusel plakatiga «Kehtestage kaitsetollid või devalveerige kroon», selle meeleavalduse kingitused riigikogulastele ehk kaks siga leidsid lõpu Oleg Grossi tapamajas.

Mul on hea meel, et Sakala jätkas tollal Carl Robert Jakobsoni aegset suunda põllumeestele vajaliku info jagamisel.