Jõulud: kas ostupüha või sünnipäev?

Andres Arrak Foto: Peeter Langovits/Postimees

USUN, ET paljud mäletavad veel loosungit «Võidab see, kellel on surres rohkem asju!». Õnnis tarbimistunne on väheseid rõõme, mida ka kasinama sissetulekuga pered, eriti aastavahetusel, endale jõudumööda lubavad.

Pärast jõule on enamik inimesi asjade võrra rikkamad. Selleks punase kuuega habemik ju mööda ilma ringi käibki — mitte õnnistust, vaid asju jagamas.

Kui paljud Eesti lapsed aga teadsid, mis puhul on toas kuusk ja selle all pakid? Miks just detsembri lõpul? Ja miks veidi väikest kasvu punakuued juba paar nädalat varem laste susside vastu iseäralikku huvi tunnevad?

Kristuse sünnipäev ikkagi! Kuid kust tuli eesti keelde sõna «jõul», ei olegi täpselt teada. Inglise keeles on asi selge: «Christmas» tähistab üheselt Kristuse missat.

Olgu mainitud, et peategelase sünnipäeva ajastus on tinglik. Lunastaja olevat tegelikult sündinud neli aastat enne praeguse ajaarvamise algust. Niisiis ei tähistanud me seekord tema 2011., vaid 2015. sünnipäeva.

Surmaaega täpselt ei teata. Ristilöömine olevat leidnud aset 26. ja 36. Issanda aasta vahel. Kui uskuda neid, kes väidavad Kristuse surmaeaks 34, pidi ta hukatama aastal 30 Juudamaa viienda prefekti Pon­tius Pilatuse korraldusel.

NII KUMMALINE kui see ka pole, on meil kõigil oma hind. Teada on ka see, mille eest Jumala poeg ristile saadeti. Matteuse evangeelium ütleb: «Ja siis läks Juudas Iskariot, üks neist kaheteistkümnest, ülem­preestrite juurde ja ütles: «Mis te tahate mulle anda, kui ma Tema teie kätte annan?» Nemad pakkusid talle kolmkümmend hõberaha.»

Kolmkümmend hõbeseeklit — oli seda palju või vähe? Nagu teada, võrdus see summa umbes perekonna nelja nädala maksuga. Odavalt müüduks ei osutunud paraku Lunastaja, vaid hoopis Juuda südametunnistus. Enamasti ongi meie hind väiksem, kui tahame endale tunnistada.

Petlemmas sündis Jeesus Rooma riigi raske majandusliku olukorra tõttu. Pühast vaimust käima peale jäänud Maarja oleks armukadedast Joosepist saadetuna võinud sünnitada hoopis Jeruusalemmas või Naatsaretis, kui Rooma keiser Augustus poleks olnud mures maksutulude kahanemise pärast.

Hiiglaslike mõõtmeteni paisunud, ümber kogu Vahemere laiutav Rooma riik vajas elus püsimiseks üha rohkem raha. Juudamaalt laekuva maksutulu kahanemine tegi impeeriumi valitsejad murelikuks, kõigutas vasallkuningas Herodese autoriteeti ja õõnestas tema jalgealust.

Et maksu arvutati inimese pealt, tuli karm käsk kõik maksumaksjad oma kodukohas üle lugeda. Sestap kiirustaski aus kodanik Joosep viimaseid päevi käima peal kaasaga läbi kõrbe Petlemma poole.

Tuleb välja, et riigialamate üle arvestuse pidamine on päevakorral olnud aastatuhandeid. Lätlased ja leedulased on viimase rahvaloenduse järgi lahti saanud poolest miljonist kodanikust ehk maksumaksjast, eestlastel seisab tõetund alles ees. Kui meil samamoodi läheb, jääb Eesti elanikkond heal juhul üle miljoni.

Termin «jõulumajandus» on erialakirjanduses kasutusel olnud juba pikka aega. Hulgi- ja jaekaupmehed on kavalalt teinud Jeesuse Kristuse sünnipäevast kaubandusliku püha — täiesti süüdimatult ka nendes riikides, kus juudi rahva kuningast kuuldudki ei ole.

Ma ei ole seniajani aru saanud, mis pistmist on jõuludega Jaapanis või Hiinas. Tundub groteskne kujutleda põhjapõtradega kõrbesse tuisanud neegerjõuluvana oaasis palmi all banaani nosimas, aga eks kinkimiseks ja kinkide saamiseks kõlba igasugune põhjendus.

Ja miks on õieti vaja kingitusi? Esiteks kindlasti selleks, et rõõmu valmistada. Pealegi on jõulud «sattunud» talvisele pööripäevale ning nende järel hakkab päev pikemaks minema. Kummatigi kõndisid ka kolm tähetarka maha pika maa, et viia vastsündinule kingitusi.

Need polnud muide odavad. Teatavasti kinkis esimene tark kulda, praegust üldist ekvivalenti ja üldise finantsilise peataoleku kindlustajat.

Teine tark kinkis viirukit. USA John Hopkinsi ülikooli teadlased uurisid koostöös Jeruusalemmas asuva Heebrea ülikooli omadega, kuidas mõjub püha viirukipuu (Boswellia sacra) suits kirikulistele, ning avastasid, et see leevendab masendust ja ärevushäireid.

Usumehed on aastatuhandeid väitnud, et viiruk teeb hingele head ning annab kehale sooja. Sellest peavad lugu ka šamaanirituaalide korraldajad: viiruk pidavat kaitsma kurjade vaimude eest ja puhastama ruume halvast energiast.

Kolmas tark kinkis Jeesusele mürri, Somaaliast pärineva mürripuu kuivanud mahla. See oli antiikajal väga hinnatud, kuulus parfüümide koostisse ning püha võideõli põhikomponentide hulka. Mõistagi vääris juutide vastsündinud kuningas parimat.

PUHT MAJANDUSLIKUST seisukohast on jõulud väga kasulikud. Aasta lõpul maksavad isegi ihnsaimad tööandjad jõulupreemiaid, mida õnnelikud töövõtjad tormavad hardalt poodidesse tassima — jõulumuusika saatel ja piparkoogilõhn ninas. Kõik on õnnelikud.

Masust väljuva majanduse käima tõmbamiseks on jõulud ja näärid igapidi kasulikud. Inimesed luhvtitavad kontole või kapinurka kopitama jäänud eurosid. Ühed saavad kogeda andmis- ja teised saamisrõõmu. Ja kes on öelnud, et viimane on suurem kui esimene?

Jõulud jäävad kingituste ja heategude ajaks. Ühes olen kindel: andmisrõõm on saamisrõõmust mõõtmatult suurem ja kõik antav ei pea olema käega katsutav.

Matteuse evangeeliumis on öeldud: «Ärge koguge endile aardeid maa peale, kus koi ja rooste neid rikub ja kuhu vargad sisse murravad ja varastavad. Koguge endale aardeid taevasse, kus koi ega rooste neid ei riku ja kuhu vargad sisse ei murra ega varasta /.../ Eks hing ole enam kui toidus ja ihu enam kui rõivas. Otsige esmalt Jumala riiki ja tema õigust, siis antakse kõik need asjad teile pealekauba.»

Teises kohas ütleb Matteuse evangeelium: «Ja Jeesus tuli pühakotta ja ajas välja kõik, kes pühakojas müüsid ja ostsid, ning lükkas kummuli rahavahetajate lauad ja tuvimüüjate järid. Ja ta ütles neile: «Kirjutatud on: minu koda hüütagu palvekojaks!»»

Hea eesti rahvas, ei võida see, kel on rohkem asju, vaid see, kelle hing ja ihu on puhtad. Kõike kaunist kõigile!