Linnavalitsuse kiri lasteaiaõpetajatele pikemat puhkust ei toonud

Seaduse järgi peavad lasteaiaõpetajad saama aastas puhata 42 päeva. Viljandi linnajuhid on teinud riigikogule ettepaneku, et puhkusepäevi võiks olla 56, kuid ise nad puhkusi pikendama ei kipu.

FOTO: Urmas Luik

Viljandi linnajuhtide ettepanek pikendada kogu Eestis lasteaiaõpetajate puhkust 14 päeva võrra, sai riigikogult üsna lakoonilise vastuse, mille võib kokku võtta ühe sõnaga: menetleme. Mingit otsust riigikogust ei tulnud ning lähiajal lasteaiatöötajate puhkusepäevadele lisa ei paista.

Novembris saatsid Viljandi linnavalitsus ja volikogu riigikogule ettepaneku, et lasteaiaõpetajate iga-aastane puhkus võiks nagu huvi- ja tavakoolide õpetajatel olla 56 päeva. Praegu on lasteaedades õpetajate puhkus ametlikult 42 päeva ning abidel ja assistentidel veel vähem.

Linnajuhtidele vastuse saatnud riigikogu kultuurikomisjoni juht Aadu Must leidis, et Viljandi abilinnapea Janika Gedvil ja volikogu hariduskomisjoni juht Tiit Jürmann on oma ettepanekut arusaadavalt selgitanud ja jõudnud õigele arvamusele, et muudatuse tegemine on formaalselt riigikogu ülesanne, kuid edasi kirjas selget vastust ei tulnud.

Must viitab asjaolule, et haridusministeeriumi seletuse järgi on lasteaia töö kooli omast erinev ning lasteaedades pole ametlikke vaheaegu. Nii olevat vaja enne otsuse langetamist suur hulk aspekte läbi kaaluda ning Must lubas oma kirjas, et seda riigikogu ja ministeerium ka teevad.

Aadu Must viitas sellele, et ministeeriumis on praegu ettevalmistamisel uus alushariduse õppekava ning selle käigus võiks ka puhkuste pikendamist arutada.

Viljandi linnajuhid kirjutasid novembri keskel, et tavakoolide ja lasteaedade õpetajaid tuleks kohelda võrdselt nii palka kui puhkusi määrates.

Linnajuhid tunnistasid novembris saadetud kirjas, et teavad, et pikemaid puhkusi võib omavalitsus ka ise kehtestada. Viljandis oli lasteaednikele normist pikemate puhkuste võimaldamine arutusel, kuid seda mõtet ei toetatud.

Viljandi abilinnapea Janika Gedvil on Sakalale öelnud, et linn täidab seadust täpselt ning on võtnud nii vastutuse lasteaiaõpetajate puhkuse organiseerimise eest kui ka sellega kaasneva rahalise kohustuse.

«Kui seadust muudetakse, siis ehk antakse selle täitmiseks ka riigi toetust, aga lootma sellele ei maksa jääda, lisaks pole sugugi kindel riigi sekkumine praegusesse puhkusepäevade määra,» rääkis abilinnapea. «Lasteaia teenuse osutamise maht ja sisu on ka siiski teataval määral erinev koolide ja huvikoolide omast ning sellest on seaduseandja ilmselt seni lähtunud.»

Abilinnapea ütlemist mööda vajab teema väga põhjalikku analüüsi nii töökorralduse kui ka nappiva raha pärast ning seadusest ette ruttama linnavalitsus ei torma. «Eelarveliste võimaluste avardudes saame kahtlemata selle teema juurde aga tagasi tulla,» kinnitas ta.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles