Juhtkiri. Kokkupakitud postkontor

Sakala logo Foto: Sakala

Postkontorite sulgemine on teema, mis hõlmab kaugelt rohkem kui ainult postkontorite sulgemist. Omal kombel on sellest saanud väljasureva maaelu kurvavõitu sümbol: kui asulas pannakse kinni postkontor, toidupoeke ja apteek, siis muutub seal elamine keeruliseks, kui igapäevasteks talitusteks ei ole käepärast autot, mootorratast või kiiret ratsahobust. Teisest küljest ei ole tõesti mõtet lahti hoida postkontoreid, kus käib päevas kaks-kolm inimest – kui saab need postipunktidena liita mõne teise asutusega, siis on hästi.

Küll aga tekitab küsimust see, miks on tarvis maakonnakeskuse, rohkem kui seitsmeteist tuhande elanikuga Viljandi (jätame arvestamata Viiratsi ja teised linnalähedased asulad) ainus postkontor kolida kohast, mis niigi suurusega ei hiilanud, veelgi väiksemale ja napimate võimalustega pinnale. Kitsas ruum ning lukus uks nädalavahetusel tähendavad seda, et argipäeval töölt tulnud inimestel avaneb tõenäoliselt suurepärane võimalus teadmata aeg elavas järjekorras seista.

Omniva seisukoht on, et postkontor võibki olla ebamugav ja kitsas, sest kliendid eelistavad pakiautomaate kasutada.