Venelased ennustavad Eestisse aastavahetuseks –38 kraadi

Aasta lõpus tõotab ilma külmeneda, iseküsimus on, kas nii ka läheb ja kui madalale õhutemperatuur laskub. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Vene ilmaportaal Gismeteo lubab aastavahetuseks Eestisse tõeliselt pakaselist ilma, aga muidugi on liiga vara loota, et nii tõesti ka läheb.

Eesti ilmateenistus kirjutab oma veebilehel kuu prognoosis, et detsembri viimases veerandis saavutab ülekaalu Skandinaaviast või Loode-Venemaalt Baltimaade kohale ulatuva kõrgrõhuala serv. Aeg-ajalt sajab lund ja lörtsi, õhutemperatuur langeb ja ilm võtab talvisema näo. 

Küll märgib ilmateenistus, et kahjuks eri mudelite üksikarvutuste usaldusväärsus kahaneb, mida kaugemale ette prognoos tehakse – juba seitsme päeva kauguse prognoosi tulemused võivad suuresti varieeruda.

Veebiportaal Gismeteo kuu aja pikkuses ülevaates oli kolmapäeva, 4. detsembri pärastlõunal kirjas, et külmem ilm saabub Eestisse jõulude lõpus ning kõige käredamad olud peaksid valitsema 30. detsembrist 1. jaanuarini. 

Eesti piirkondadest kõige talvisemat ilma pakutakse Võrumaale. Nimekirjas olevates kohtadest peaks pakane tipnema Haanjas, kus ööl vastu 31. detsembrit peaks õhutemperatuur langema –38 kraadini ning vana aasta viimasel päeval tõusma maksimaalselt –33 kraadini.

Eesti külmapealinna Jõgevale ennustavad venelased natuke vähem külma, kuni –30 kraadi. Viljandisse lubab Gismeteo ennustus kuni –32 kraadi.

Eesti ilmateenistuse sünoptik Helve Meitern ütles, et praeguse ilmainfo põhjal peaks Eestis kuu lõpus tõesti külmemaks minema, aga nii ekstreemset külma, nagu lubavad venelased Haanjasse, esialgu küll ei paista.

«Gismeteo ilmaprognoosi koostab automaatselt arvuti, inimene sinna ei sekku,» lisas ta. «Võib ju mõne päeva pärast uuesti vaadata, kas siis nii suurt külma enam lubatakse.»

Sakala on teiste portaalide hulgas Gismeteol ka varem silma peal hoidnud ning täheldada võib teatud seaduspära, mis, tõsi, pole küll reegel. Kui talv hakkab tulema, pakuvad venelased oma prognoosi lõpuks ilusaid külmakraade. Kui aga see aeg lähenema hakkab, lükkuvad külmakraadid aina edasi. Kevadel kipub samamoodi olema sooja ilma lubamisega.

Mõni aasta tagasi jälgis Sakala ajakirjanik, kuidas kahe nädala peale ette ennustatud külm päevade jooksul muutus. Ennustuses lubati kahe nädala pärast –30 kraadi, aga kui õige päev kätte jõudis, näitas termomeeter väljas nulli ringis.

Eesti külmarekord on –43,5 kraadi, mille mõõtis Jõgeva ilmajaam 1940. aasta 17. jaanuaril. 

Viimati langes õhutemperatuur alla 40 pakasepügala 1978. aasta lõpus, mil kõige külmem oli Narvas, kus 30. detsembril mõõdeti –42,6  kraadi.

Sel sajandil on kõige külmem olnud 2003. aasta 11. jaanuaril, kui Jõgeval laskus õhutemperatuur –36,7 kraadini.