Lilleline Viljandimaa

Siim Avi, revisjonikomisjoni esimees Foto: Elmo Riig / Sakala

EI OLE KÕIGE meeldivam Põhja-Sakala vallavolikogu liikmena kommenteerida naabrite, Mulgi valla kolleegide otsust. Igas pulmas ei saa ega tohi olla peigmees ja igal matusel kadunuke. Seda enam, et olen ema poolt seto päritolu, mis riivab mulkide autunnet. Väljastpoolt sekkumine missugune! Aga eks omavalitsusele sümbolite valimine ole sarnane Eurovisiooni lauluvõistlusega, kus on häälekad kõrvaltvaatajad omade lemmik­laulude ja arvamistega.

Põhja-Sakala vallas on vaikimisi kasutusele võetud Suure-Jaani vapp. Omavalitsuste ühinemisel muudeti nimi, kuid Suure-Jaani elanikele lohutuseks jäeti nende vapp alles. Milleks muuta ajaloolist ennesõjaaegset vappi? Teiseks võtavad Lembitu mõõk ja sõjasarv piirkonna identiteedi ja ajaloo hästi kokku. Põletada sümbolite vallas ajaloosillad ja kulutada seejuures maksumaksja raha – milleks?

Vaadates Setomaa valla lippu ja vappi, näeme, et lipul on rahvusmuster ning punavalgel vapil kandle kujul viide kunagisele Petserimaa vapile. Kui näidata kuskil suvalisele Kapa-Kohila elanikule rahvusmustrist inspireeritud sümbolit, siis just rahvusmuster peaks andma vihje sümboli päritolu kohta. Arusaamatu, miks välditi Mulgi vallas eesti rahva esindusrõivaks peetava uhke Mulgi kuue puna-musta kaaruspaelaga värvikombinatsiooni. Kas Eesti jõukaim rahvakild ei julgenud seekord eristuda ega erineda?

LÕPPKOKKUVÕTTES valiti turvalisim, nelja linaõiega, Guatemala lippu meenutav sümbol, mis on kui mälestusmärk linale, kunagisele mulkide jõukuse allikale. Peab tikutulega otsima, et leida tänapäeva Eestis linapõldu. Isegi Venemaalt Piirissaare vanausuliste kultuuri tutvustavate ekskursioonide tarvis ostetud punane rahvussärk on tehtud Itaalia linasest riidest.

Kui aga juba tikutulest rääkida, siis efektne oleks olnud, kui Mulgi valla sümbolid oleksid välja arendatud rahva mällu sööbinud kunagise kultustikutopsi pealt. Kogu Eesti oleks teadnud, kellega ja mis vallaga on tegu. Sellega oleks olnud kõik öeldud.

Nüüd aga on Viljandimaa neljast omavalitsusest kolmel – Viljandi linnal ning Viljandi ja Mulgi vallal – vapp, millel ilutseb taimeõis (roos ja lina). Seejuures kasutavad kõik kolm sini-kolla-valget kombinatsiooni. Vist mõeldakse pahatahtlikult mälumängurite ja kooliõpilaste peale, et asi meenutaks keerukuselt sõrmkübaramängu. Pärast saab küsija käsi kokku hõõruda: väga hea, vapid aeti sassi!

VÄHEMALT LAULUPEO rongkäigus on Viljandimaa delegatsioonis mingi ühtsus, kuigi kõrvaltvaatajale jääb asi segaseks. Ainult Põhja-Sakala vald eristub oma puna-valge lipu ja punase põhjaga vapiga. Kokkuvõttes on aga sümbolite seis Viljandimaa omavalitsustes kõike muud kui lilleline.