«Kongo tango» ehk Kuidas inglitapja taevasse sai

Teemade, ideede ja motiivide puuduse käes Paavo Matsin ei kannata.

FOTO: Elmo Riig

Eesti kirjanike liidu romaanivõistluse võiduteose arvustuses võib ilmselt kohe kõrvale jätta mõtisklused teemal «Kas see on ikka hea raamat?». Juba esimestest lehekülgedest peale on selge, et tegu on küpse, erudeeritud kirjaniku läbimõeldud, viimistletud tekstiga.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

«Kongo tango» on siiski pigem nišiteos ja ega Paavo Matsin ole ka poliitik või prostituut, et ta peaks kvantiteedi pärast muret tundma. Kvaliteeti aga jagub. Õnnekombel nõustun ma romaanivõistluse komisjoni kiitva hinnanguga, nii et saan selle taha pugeda ja see võtab kohe raamatu arvustamise kõige keerulisema ülesande, hinnangu andmise, sooritamise ees pinge maha. Võib rahumeeli näpuga žürii poole osutada, õlgu kehitada ning kepiga teost surkida, et näha, mis häält see teeb.

Tagasi üles