Ehk üks mõtlemapanevamaid sõnavõtte oli Indrek Neiveltilt, kelle sõnum oli lihtne: maailm muutub ja teeb seda tunduvalt kiiremini, kui meie praegused süsteemid arvesse võtavad. Jah, elame juba vananevas digitaalühiskonnas, mitte plahvatuslikult kasvava rahvaarvuga analoogmaailmas. Säästlikkust, keskkonnateadlikkust ja minimalismi esile tõstev ajavaim keerab arusaamad majanduse toimimisest pea peale ning maksusüsteemi tulevikku planeerides tuleb seda arvesse võtta. Umbes veerand Eesti Vabariigi riigieelarve 2018. aasta tuludest, 2,33 miljardit eurot, tuli käibemaksust, ehk siis meie riigieelarve sõltub otseselt tarbimisest, (liig)tarbimine on aga järjest enam põlu all. Lastetu mittesuitsetav taimetoitlane, kes sõidab tööle 20-aastase jalgrattaga ja ostab oma riided taaskasutuskeskusest, praegusesse maksusüsteemi ja Eesti riigi majanduslikku tulevikku hästi ei sobi. Ta tarbib liiga vähe. Ehk siis küsimus pole enam maksude suuruses, vaid selles, mida ja kuidas maksustada.
