/nginx/o/2016/02/05/5013677t1hbddb.jpg)
Aasta oli siis 1997, kui sain tähtsa sündmuse puhul kingituseks uue televiisori. Ise võisin valida, teatud hinna piires muidugi. Arvasin, et tehnika puhul on kõva sõna Jaapani firma – Sony teler võiks toanurgas olla küll. Kahjuks oli Jaapani tehnika liiga kallis. Parajalt suur ja õiges hinnaklassis oli Samsungi teler. Tundus küll kahtlane, sest Lõuna-Korea toodetesse mul usku polnud. Aga nojah, Hiina elektroonika olnuks hullem.
Repliik. Mingi Korea firma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sain Samsungi teleri kätte ja panin kodus tööle. Algusaastail püüdis see signaali välise antenniga läbi õhu, seejärel kaabli kaudu. Pilt oli ilus. Teler töötas vähimagi tõrketa. Ei meenu, et see oleks kordagi rikki läinud.
Loobusin telekast, kui sunniviisiline digitelevisioon peale surus, sest ma ei tahtnud eraldi digiboksiga jändama hakata. Andsin teleri tuttavale, kelle käes töötas see kenasti edasi.
Tänavu ehk 22 aastat pärast teleri ostmist ... Ei, ikka ei läinud see katki. Tuttav lihtsalt soetas uue ja suurema ekraaniga aparaadi. Lubas vana Samsungi taaskasutusse viia, ehk soovib seda järgmine omanik. Vaat siis, milline Korea toode!