Noot, liiv ja nott. Soomaal räägiti vanadest kalapüügivahenditest

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Pühapäeva lõunal oli Soomaale Sandra küla Käära tallu kogunenud üle 30 inimese. Lähedalt ja kaugemalt oli sinna tuldud selleks, et rääkida ja kuulata kalapüügijutte ning süüa maitsvat kalasuppi ja praekala.

Käära talukompleksi majas, kus vahel ikka kogunemisi korraldatakse, oli nii lähedal asuvate külade elanikke kui ka neid, kes on Soomaaga kuidagi seotud, näiteks vanemate kaudu. Talu perenaine Aino Saarla oli katnud külalistele rikkaliku laua kringli, võileibade, tee ja kohviga. "Ärge veel kõhtu täis sööge!" hõikas ta külalistele ning lisas, et supp alles tuleb.

Paistis, et kõikidel kohale tulnud inimestel on kalapüügist kõvasti teadmisi: nad oskasid sel teemal usinalt kaasa rääkida. Muidugi võis kuulda sedagi, kui suure kala üks või teine on hiljaaegu kinni püüdnud. Keskkonnaameti lõuna regiooni kultuuripärandi spetsialist Sandra Urvak, kes ürituse korraldas, ütles, et selle kandi inimestele on kalapüük nagu ka korilus ja jahipidamine elustiil. "Kalapüük on tähtis osa Soomaa kultuuripärandist," märkis ta.

Tagasi üles