Suur osa elanikest peab läbi ajama elektrita

Eesti Energia lähipäevade prognoos on vooluta majades elavatele inimestele kõike muud kui rõõmustav, sest jätkuvate tormi-iilide tõttu võib mõni piirkond elektri tagasi saada alles uuel aastal.

Teise jõulupüha esimestel tundidel Viljandimaale jõudnud tormituuled pimendasid kolmeks tunniks suure osa maakonnast.

9700 majapidamist

Energiafirma jaeäri kommunikatsioonijuht Tuuli Sokmann teatas eile kell 10, et Viljandimaal oli elektrita 9700 majapidamist ning nii ulatusliku katkestuse puhul on võimatu öelda, millal üks või teine piirkond elektri tagasi saab.

«Esmajoones likvideerib Jaotusvõrk rikkeid elutähtsatel ja ühiskondlikult tähtsatel objektidel ning seejärel nendel liinidel, mis annavad elektrit suuremale arvule majapidamistele,» selgitas Sokmann.

Brigaadid teevad tema sõnul oma parima, kuid osal liinidel, mille kaudu saab voolu väiksem arv majapidamisi, võtab rikke kõrvaldamine aega veel päevi. Eile keskpäevaks olid 150 brigaadi suutnud ühenduse taastada 46 000 kliendil, ent 45 000 ootas endiselt pimedas.

Eile parandati liine kõikjal Eestis, kuid hilisõhtuks ennustati tuule tugevnemist. Seetõttu on võimalik, et täna hommikuks on elektrita majapidamisi veel rohkem.

Maapind on pehme ning madal- ja keskpingeliinidele kukuvad ka täies elujõus puud, mida torm murrab koos juurtega. Suured puud teevad liinidele palju kahju ning nende parandamiseks ei piisa vaid ümberlülitustest alajaamas. Tormise ilmaga on elektrikutel äärmiselt raske pikki liine asendada ning suurem osa nende tööajast kulub üleüldse poris ukerdamisele, et rikkekohtade juurde pääseda.

Jaotusvõrgu kesk- ja madalpingeliinide riketele sekundeerib ulatuslike elektrikatkestustega Elering, kelle hooldada on Eesti kõrgepingeliinide võrk. Just Eleringile kuuluvate 110kilovoldiste liinide rikete tõttu oli esmaspäeva hommikul pime kogu Viljandi ja selle ümbrus ning eile Abja piirkond.

Puud pimendasid linna

Esmaspäeval kell 5.09 kukkus puu Viljandisse tulevale 110kilovoldisele liinile. See juhtus Kilingi-Nõmme lähedal, kuid Eleringi juhtimiskeskuse juhataja Märt Allika sõnul juhtum Viljandimaale elektrikatkestusi veel ei toonud, sest teine samasugune liin püsis tervena.

Kell 7.13 langes puu ka Suure-Jaanist Viljandisse tulevale liinile linnast mõne kilomeetri kaugusel Oksal. Lühis lõi ümbruse hetkeks valgeks ning linnas nähti taevas punast kuma. Seejärel kadus elekter kogu linnas ja suures osas maakonnast.

Kui kella kümneks oli Oksal puu liini pealt ära tõstetud, ei olnud võimalik ometi kogu linnale kohe elektrit tagasi anda, sest üks kõrgepingeliin poleks kõike ära toitnud. Seetõttu tuli mõnel pool linnas oodata, kuni leiti Kilingi-Nõmme lähedal soos liinile langenud puu ja liin korda tehti.

Eleringi juhtimiskeskuse juhataja tunnistas, et nii pikka ja ulatuslikku elektrikatkestust pole Viljandimaal varem olnud. «2005. aasta jaanuaritormi ajal jäi ka linn korraks elektrita, aga toona oli katkestus lühem,» rääkis Allika.

Eile juhtus samasugune õnnetus kõrgepingeliiniga Abja lähedal ja siis jäi mitmeks tunniks pimedaks Lõuna-Viljandimaa.

KUI VOOLU POLE

Esmaspäeva hommikul oli kogu Viljandi enam kui kolm tundi elektrita. «Sakala» annab ülevaate, kuidas säilivad linnas elektrikatkestuse ajal mõned tähtsamad teenused.

VESI

Viljandi Veevärk suudab ka elektrikatkestuse ajal inimestele joogivett anda. Firma juhataja Toomas Porro selgitust mööda töötab veepuhastusjaam edasi generaatorite abiga, kuid maa seest joogivett juurde ei saa. Vett jätkub 6—10 tunniks ning kui elekter on ära kauem, jäävad kraanid kuivaks.

MOBIILTELEFON

Iga mobiilimasti tugijaamal on aku, mis hakkab tööle siis, kui elekter kaob. Seega saavad inimesed mobiiliga kõnelda ka siis, kui elektrit pole. Kui tugijaama aku tühjaks saab, kuid naaberjaam töötab, on suure tõenäosusega võimalik telefoni edasi kasutada, sest mastid on seatud nii, et need kataksid osaliselt ka naaberjaamade territooriumi.

KÜTE

Kõik need inimesed, kes elavad majades, mida kütab soojafirma Esro, võisid esmaspäeva hommikul tunda, et tuba läheb külmemaks. «Enamiku meie tarbijate soojasõlmed jäävad elektrikatkestuse ajal seisma,» rääkis Esro juhataja Enn Rõigas. Katlamaja ise võiks generaatorite jõul edasi töötada, aga sooja pole võimalik kellelegi anda. Seetõttu pidi Esro oma katlad seisma panema, sest vastasel korral oleks vesi torustikus liiga kuumaks muutunud. Nende kolme tunni eest, mis majad kütteta olid, kliendid Esrole sooja eest maksma ei pea.

RAADIO

Raadioprogrammide edastamiseks kasutatakse saatjaid, mis töötavad elektriga. Rahvusringhäälingu programmi edastatakse suurte saatjate kaudu, millest Viljandile lähimad on Koerus, Valgjärvel ja Pärnus. Et signaal tugevam oleks, kasutab ringhääling ka Viiratsis asuvat saatjat ning mobiilimaste. Elektrikatkestuse korral hakkavad diiselgeneraatorid tööle suurte saatjate juures, kuid Viiratsi mast jääb tummaks. Seega on vaja raadio ümber häälestada ning paljude pisikeste vastuvõtjatega pole Viljandis võimalik siis saateid kuulata.