Ronkinimeste looja: ma ei ole ornitoloog

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Viljandlane Paavo Matsin pärast romaanivõistluse esikoha võitmist
Viljandlane Paavo Matsin pärast romaanivõistluse esikoha võitmist Foto: Sander Ilvest / Postimees

Eesti kirjanike liidu tänavuse romaanivõistluse võitja, Paavo Matsini romaan «Kongo tango» on maagilise realismi võtmes kirjutatud teos. Selle keskmes on ronkinimesed, kes põgenevad Londoni Toweri kindlusest, viies lugeja Brüsseli mustanahaliste kvartalitesse ja Inglismaa raudteepubidesse, Praha juutidega kohvikusse istuma ja Budapesti kohale koos varestega lendama, aga ka Kairo araablaste slummidesse ja Kongo jõeparvedele. Raamatut esitletakse homme kell 18 Kondase keskuses.

Paavo Matsin, «Kongo tango» on vahelduseks väga rahvusvaheline romaan.

Jah, raamatu tegevus toimub väljaspool Viljandit ja isegi väljaspool Eestit. Budapestis, Prahas, Brüsselis ... Tegelased liiguvad üle Euroopa päris suure vungiga. Mõned tegelased on rongad või pigem ronkinimesed.

Selline idee sündis mul Inglismaal, kus olin residentuuris ja võtsin osa Essexi raamatufestivalist. Tutvusin ka Toweri kindluses ronkadega ja nad jätsid suurepärase mulje. Neid hoitakse seal vana legendi järgides: nad ei tohi sealt kaduda. Teise maailmasõja ajal oli isegi Churchill isiklikult muretsenud sinna ronki, see on päris õige jutt. Uurisin ajalugu ka.

Tagasi üles