Andke oma pommid ära

Lõhkeaine, detonaatorid, granaat ja lõhkepakett. Foto: Päästeamet

Sel nädalal korraldab päästeameti demineerimiskeskus koostöös kaitsepolitseiameti ja prokuratuuriga kampaania, milles kutsutakse üles inimesi teada andma oma valduses olevast lõhkematerjalist. Kampaaniaga tahetakse vähendada kodudes leiduva ohtliku lõhkematerjali hulka, aga ka meelde tuletada, et lõhkematerjali vabatahtliku loovutamise eest ei karistata.

Päästeameti demineerimiskeskuse nõunik Arno Pugonen ütles, et Eesti elanike kodudest võib endiselt leida lõhkeainet või seda sisaldavaid esemeid, mis ohustavad nii koduomanikku ennast, tema lähedasi kui ka naabreid. "Näiteks kortermajas võib plahvatus lõppeda väga traagiliste tagajärgedega ning lisaks on majanduslik kahju kõikidele majaelanikele enam kui kindel," selgitas ta.

Viimane traagilisem juhtum pärineb 2010. aastast, kui Tallinnas Kuldnoka tänaval plahvatas kortermajas lõhkeaine ning plahvatuse tagajärjel hukkusid mees ja väikelaps. Surmaga lõppenud õnnetusi on juhtunud ka viimastel aastatel. 2018. aastal hukkus Ida-Virumaal mees, kes ketaslõikuriga lõikas mürsku ning toimus plahvatus. Ka käesoleval aastal hukkus mürsku ketaslõikuriga lõiganud mees tekkinud plahvatuses. Raskeid vigastusi on viimase kolme aasta jooksul plahvatustes saanud viis inimest, enamasti on need olnud käe- ja näovigastused.

Sel aastal tehtud uuring näitas, et vaid veidi üle poole Eesti elanikest teavad, et kui oma valduses olevad seadusega keelatud lõhkekehad või -ained omal algatusel üle annavad, ei järgne sellele karistust.

Lõhkematerjali ebaseaduslik käitlemine ehk plahvatuse tekitamine, lõhkeaine, lõhkematerjali ja lõhkeseadeldise või selle osa ebaseaduslik valmistamine, valdamine, soetamine, hoidmine, üleandmine, edasitoimetamine või turustamine on kriminaalkorras karistatav.

Mitte mingil juhul ei tohi lõhkeainet või detonaatoreid ise päästekomandosse või politseijaoskonda viia. Selle asemel tuleb helistada numbril 112 ning anda teada täpne asukoht ja lõhkematerjali kohta nii palju infot kui võimalik. Lõhkematerjalile tulevad järele demineerijad, toimetavad selle ohutusse kohta ja teevad kahjutuks.

Kampaania kestab nädala, kuid koju jäänud ohtlikke esemeid saab loovutada ka muul ajal.

Samasugust kampaaniat on tehtud viiel korral: aastatel 2008–2010, 2013 ja 2014. Viie korra peale koguti 140 kilogrammi lõhkeainet, 1447 detonaatorit ning 156 lõhkekeha.

Päästeameti demineerimiskeskus saab aastas ligikaudu 1400 väljakutset, mille käigus tehakse kahjutuks keskmiselt 4000 lõhkekeha.

Vaata pilte erinevatest lõhkekehadest siit.