Holstre lapsed saavad koolis lilleharidust

Majandusjuhataja Merike Kuke arvates on Holstre koolil põhjust rikkaliku taimekollektsiooni üle uhkust tunda. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Nagu ütleb Holstre kooli majandusjuhataja Merike Kukk, on kooli uhkus õppehoonet võimlaga ühendav valgusküllane koridor. Selle trepiastmestikul ilutseb hulk toalilli, mille kohal omakorda troonivad värvikirevad klaasvitraažid.

Nimetatud ühenduslüli valmis 2002. aastal, kui kool sai endale võimla. Merike Kukk ütleb, et sinna on hakanud kogunema kõikvõimalikke lilli, mille eest perenaine Meeta Johanna Lepa sooja südamega hoolt kannab.

Majandusjuhataja on veendunud, et just seetõttu kasvavad taimed lopsakalt ja õitsevad ohtralt. «Lilledele on kõige tähtsam armastus. Meeta Johanna Lepa hoolib nendest, tal kasvab neid kodus isegi kartuli- ja aedviljapõllul,» räägib ta.

Kodutute lillede varjupaik

Lilled ja muud toataimed on jõudnud kooli peamiselt kodudest, kuhu need enam ära ei mahu. Ka Merike Kuke elamisest on neid õppeasutusse üle kolinud.

«Olen vahel mõnda hurjutanud, et kui õitsema ei hakka, viin ta kooli. Hirmuga näitavadki nad varsti õisi,» pajatab naine, kel kasvab majapidamises 60 toalille. Praegu õitseb 15 säntpooliat.

Osa taimi on Merike Kuke jutu järgi koolile kingitud tähtsündmusteks. «Kui võimla valmis, toodi meile monstera ja viigipuu. Tollal olid need väikesed, ent nüüd on sirgunud mürakaks,» pajatab ta.

Palju lilli on jõudnud kooli pistoksana ning pandud esialgu vette juuri moodustama, et hiljem pottidesse istutada. Merike Kukk möönab, et vahel on selliseid oksi isegi näpatud. «On see siis patt või lillearmastus, ma ei tea,» naerab ta. «Oleme lilli ka jaganud — öeldakse, et see meeldib taimedele väga.»

Õpetlikud sildid

Holstre koolis on paljude taimede juures sildid, millele on trükitud kasvatamise nõuded, sobiv temperatuur, kastmisõpetus, õite kirjeldus ja pilt.

Näiteks turdlehel öeldakse olevat väikesed õrnad roosakasvalged viietised õied.

«Kastetakse suvel mõõdukalt, talvel napilt: talle ei meeldi märjad jalad ja ülekastmise korral ta mädaneb. Üks kergemaid toataimi kasvatamiseks,» võib lipikult lugeda.
Wallise tõlvlehikut iseloomustatakse järgmiselt: «Rohekasvalge, purje meenutava kõrglehega. Õied võivad tekkida ja kaduda aasta läbi.»

Asparaaguse väikesed roosakasvalged, hulgakaupa õisikutesse kogunenud õied öeldakse olevat omapärase lõhnaga. «Vili on punane mari. Modifitseerunud naaskjad võrsed ja lehed moodustavad uhke rohelise pilve.»

Asparaaguseoksi kasutatakse lillekimpudes ja -korvides. Merike Kuke sõnutsi õitseb see taim nende koolis rikkalikult, on üleni valge, väga ilus ning lõhnab tugevasti. «Kitsamates oludes oleks lõhn vist isegi liiga tugev,» arvab majandusjuhataja.

Bensoe viigipuud iseloomustatakse teabetahvlil kui läikivate lehtede ja nõtkete rippuvate vartega taime. Aaloe torujad kollakaspunased nelja sentimeetri pikkused õied öeldakse paiknevat 60 sentimeetri kõrgustes kobarõisikutes. Kasvuhoones õitseb ta igal aastal detsembris ja jaanuaris, toas suhteliselt harva.

Kõiki silte põgusalt silmitsenud, täheldan, et toataimede kasvatamiseks parim temperatuur näib olevat keskeltläbi 15—20 soojapügalat.

Loodusring käib õppimas

Holstre toataimedest on kasu lõiganud ka kooli loodusring, mida juhib Anu Saar. «Lapsed õpivad ringis taimi ja lilli tundma,» teab Merike Kukk.

Loodusringi tegemistest kõneldes nimetab ta, et õppurid on loodust pildistanud ning koostanud igal aastal väga ilusa näituse. Kõik fotod on õpetajatel trükituna köidetud ja säilitatud. Muu hulgas on jäädvustatud lilleõiel istuvaid mesilasi või liblikaid, luiki ning härmatisega kaetud heinakõrsi.

Koridori klaasseinal rippuvatest kaunitest vitraažidestki kujutab osa lilli. Merike Kukk ütleb, et need on jäänud mälestuseks Holstre kooli kunstiringidest. Oma panuse on nende loomisse andnud lapsevanemad ja isegi vallavanem Ene Saar.

Majandusjuhataja meelest hoiavad kooli õppurid lilli ega lõhu neid. Väiksemad lapsed ehk näpsavad vahel lehti või komistavad müramishoos taimedele otsa, aga üldiselt jäävad lilled puutumata.

Merike Kukk möönab, et lilled võivad olla ühel või teisel kombel mürgised, kuid loodab, et tervisekaitse väljastatud mürgiste taimede lasteasutuste lähistel kasvatamise keeld ei mõju laastavalt nende kollektsioonile.

«Lilled ei ole ju söömiseks,» arvab ta. «Lapsi ei tohiks hoida vati sees — pigem tuleks neile ohte selgitada, rääkida loodustunnis, milliseid lilli ei maksa näppida. Selgitustööga saaks rohkem ära teha kui keelamisega.»

Merike Kukke rõõmustab, et koolis on palju lilli armastavaid inimesi. «Ühine hobi lähendab inimesi. Klassides on ohtralt taimi, aga reeglite järgi ei tohi nende aknaid varjutada, sestap jõuavad needki tihti meie avarasse koridori,» seletab ta. Mõni suurem lill kasvavat võimla rõdul.

Kukk möönab, et lõputult taimi koolimajja ei mahu ning mõõt hakkab täis saama. «Džunglit me siia tekitada ei taha,» kinnitab majandusjuhataja.