Kuidas jõuda ühise ja ühtse Eestini?

Urve Palo Foto: Peeter Langovits/Postimees

KUI VIIBISIN kolm aastat tagasi rahvastikuministrina Narvas, küsis üks kohalik ajakirjanik, millal me võime rääkida integreerunud Eesti ühiskonnast.

Vastasin, et siis, kui eestikeelses telekanalis loeb uudiseid inimene, kes valdab eesti keelt, kuid vaevumärgatav aktsent ja võõrapärane nimi lubavad oletada, et ta ei ole etniline eestlane. Kui me sellest numbrit ei tee, võime julgelt öelda, et sulandumine on aset leidnud.

Veel hiljaaegu oli eestikeelsetes telekanalites — olgu siis reklaamides, telesarjades, diskussioonisaadetes või uudistes — haruharva näha muu emakeelega inimesi. Ometi rääkis iga kolmas tänaval vastu tulija siis ja räägib ka nüüd mõnda teist, enamasti vene keelt. Olgu öeldud, et Eestis elab 121 rahvuse esindajaid.

ÕNNEKS ON eestikeelsetes telekanalites toodud nüüd rohkem ja adekvaatsemalt esile eestimaalaste kirju kultuuritaust. Eesti keelt vabalt rääkivad muu emakeelega inimesed on ekraanil märksa sagedasemad ja nii mõnelgi telesarjal on ette näidata nii-öelda oma venelane. Jääb üle oodata, millal näeme Eesti venelasi, ukrainlasi ja teisi esinemas
uudiste vahendajatena ja diskussioonisaadete alaliste külalistena.

Siinjuures ei pea ma silmas Viktoria Ladõnskajat ja Eduard Tomanit: nemad on ammu väsinud olemast «valvevenelased», keda häda korral välja kutsutakse. Hästi lõimunud ja mitmesuguseid elukutseid esindavate venelaste valik on ju suur. Uuringute järgi on ühiskonda hästi integreerunud kolmandik muukeelseid elanikke.

OLEN ALATI nimetanud parimaks lõimimisvahendiks seda, kui inimesed on koos: käivad ühises lasteaias, koolis ja huviringis ning hiljem töötavad koos. Kui me ei puutu iga päev kokku üksnes õhtul süüa ostes, vaid ka midagi ühiselt tehes, siis mõistame üksteist paremini ning kaob põhjendamatu hirm võõra ja tundmatu ees.

Kui küsime mitte-eestlastelt, mille pärast nad südant valutavad, kuuleme, et ennekõike pere hakkamasaamise, hinnatõusu, majanduslanguse, tööpuuduse, tervise ja kuritegevuse pärast. Samad mured on eestlastel. See tähendab, et sõltumata rahvusest tahame kõik, et perel läheks hästi ning koduriigis oleks hea ja turvaline elada.

Eesti riik ühendab kõiki siin alaliselt elavaid inimesi. Emakeel ja kultuur võivad meil ju olla erinevad, aga riik on ühine. Ka kolm aastat tagasi valminud integratsiooniprogramm seab eesmärgiks ühise riigiidentiteedi tekke.

Ühise identiteedi tekkimisele aitab kaasa see, kui muukeelsed elanikud tunnevad end kaasatuna, võrdväärse partnerina. Integreerunud kodanike edukast osalemisest majanduses ja avalikus elus sõltub suurel määral, missuguse hoiaku kujundavad vene keelt kõnelevad inimesed Eesti riigi suhtes. See paneb neid eesti keelt õppima
ja Eesti kodakondsust hindama.

Kui me ei suuda vähendada teistest rahvustest kodanike tõrjutustunnet poliitika vallas, ei saa me rääkida ka ühisest ja turvalisest ühiskonnast. Just erakonnad vastutavad suuresti, kas Eestis kujuneb tugeva ühise riigiidentiteediga ühiskond, milles jagatakse ühtesid ja samu demokraatlikke väärtusi — milles kõik oskavad eesti keelt ja mille liikmed moodustavad kokkuhoidva rahva.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond on kutsunud endaga liituma kõiki eestimaalasi ja kodanikuühendusi, kes valutavad südant Eesti tuleviku pärast ja jagavad meie väärtusi. Mul on hea meel, et sellele üleskutsele vastas teiste seas Vene Erakond Eestis.

Parlamendivalimised on näidanud, et Eesti venelased ei tee valikuid keelest või rahvusest lähtudes, vaid muudel kaalutlustel. Mille muuga põhjendada seda, et meil ei ole parlamendis ühtki rahvusele viitavat erakonda? Ja see on hea: mida vähem saab manipuleerida rahvusküsimusega, seda kasulikum riigi arengule ja kestvusele.

Usun, et kahe erakonna liitumine suurendab ühiskonna sidusust, sest ühiskond toimib kõige paremini, kui tugineb inimeste ja kogukondade koostööle. Kahtlemata aitab see kaasa ühise riigiidentiteedi ja kodanikutunde tekkele.

Kriitikutele ja kahtlejatele kinnitan, et äärmuslastele on meie erakonna uksed lukus ja kindlasti ei muutu sotsiaaldemokraadid selle koostöö tõttu venemeelsemaks. Johann Wolfgang Goethe on öelnud: «Mõelda on lihtne, ent tegutseda raske. Kõige raskem on oma mõtteid teoks teha.» Sotsiaaldemokraadid on astunud pika sammu, et teha teoks ühise ja ühtse Eesti mõte.