Viljandis peetakse rahvusvahelist pärandtehnoloogia konverentsi

Pärimusmuusika aidas peetakse Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna 25. aastapäevale pühendatud rahvusvahelist pärandtehnoloogia konverentsi «Rahvusliku käsitöö uurimine: sihid ja meetodid kõrghariduses».

FOTO: Sandra Urvak

12. ja 13. novembril leiab Viljandis pärimusmuusika aidas aset Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna 25. aastapäevale pühendatud rahvusvaheline pärandtehnoloogia konverents "Rahvusliku käsitöö uurimine: sihid ja meetodid kõrghariduses". Kahepäevase konverentsi vältel teeb ettekande üle 35 selle valdkonna uurija kaheksast riigist.

Traditsiooni ja pärandit mõistetakse sageli kui pelgalt minevikust pärit kultuurielementide säilitamist tänapäeval. Rahvusliku käsitöö all peetakse Viljandi kultuuriakadeemias silmas mustreid, värve, materjale, tööriistu, tehnikaid, oskusi ja vaikivat teadmist, mida omandatakse eelnevalt põlvkonnalt koos tegutsedes, nii nagu õpitakse emakeeltki. Seetõttu on traditsioon alati ka kultuurilise suhtluse, uude ümbrusesse sobitumise ja tehnoloogiliste uuenduste tulemus.

Konverents keskendub pärandtehnoloogia õpetamise ja uurimise eesmärkidele ja meetoditele kõrgharidusõppes. Rahvuslik käsitöö akadeemilises keskkonnas tähendab õpetamist, kõrgetasemelise teadustöö tegemist ja loominguliste projektide elluviimist. See eeldab uusi õpetamis- ja uurimismeetodeid, ühendades loodusteaduste, humanitaaria ja sotsiaalteaduste eri distsipliinide teadmisi. Traditsioonilisi käsitöötehnikaid õpetatakse ja uuritakse vaid üksikutes Euroopa kõrgkoolides ning seetõttu kujuneb selleaastasest foorumist ainulaadne rahvusvaheline areen kõnealuste teemade arutamiseks.

Konverentsi üks peaesineja Gunnar Almevik on Rootsi Göteborgi ülikooli konserveerimise professor, kes keskendub oma uurimistöös traditsioonilise elukeskkonna ja ehituspärandi kultuurilisele mõtestamisele. Teine peaesineja, BBC telestaarist Swansea ülikooli dotsent Alexander Langlands innustab oma ettekandes vaatlema käsitööd ajaloolises kontekstis ning leidma käsitööle sotsiaalselt ja majanduslikult elujõulisi tänapäevaseid kasutusalasid.

Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna juhataja Ave Matsini sõnul võib traditsioonilise käsitöö uurimine ja arendamine kõrgkooli tasemel esmapilgul tunduda küsitavana. "Osakonna veerandsaja aasta pikkune kogemus aga näitab, et vanad oskused ja teadmised on aktuaalsed ka tänapäeva regionaalmajanduslike ja ökoloogiliste probleemide lahendamisel. Kõrgkoolide roll traditsiooni taasmõtestaja ja teenäitajana on seejuures väga oluline ning mul on siiralt hea meel, et konverentsil osalevad samu väärtusi jagavad kolleegid üle kogu Euroopa."

Lisaks tutvustatakse foorumil digitaalsel kujul osakonna aastakirja Studia Vernacula – käsitöö, oskuste ja ainelise kultuuripärandi uurimisele keskendunud parimate artiklite ingliskeelset kogumikku. Konverentsi peetakse inglise keeles.

Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakond korraldab pärandtehnoloogia konverentse alates 2013. aastast.

Tagasi üles