Mahamüüdud roheline mõtteviis
KLIIMAMUUTUS on näha juba praegu. Liigid surevad välja, kuumalained tihenevad ning muutused hoovustes põhjustavad ekstreemseid troopilisi tsükloneid. Mida rohkem süsihappegaasi ookeanid koguvad, seda happelisemaks läheb vesi, korallrahude surm põhjustab aga tohutuid tõusulaineid. Antarktika sulab ning soojusliku paisumise tõttu mereveetase tõuseb.
Peavoolunarratiiv pakub lihtsaid lahendusi: taastuvenergia, vähem lapsi, taaskasutus, kilekotimaks. See on heal juhul marginaalse mõjuga. Need lahendused on ebaefektiivsed, pole jätkusuutlikud või on lausa vastupidise efektiga. Näiteks biolisandid. Euroopa Liit rahastab miljonite hektarite vihmametsade mahavõtmist, et biolisandi tootmiseks õlitaimi kultiveerida. Kohalik ökosüsteem on laastatud. Rohelusest on saanud kommertsialiseeritud idee, mis tühjade moesõnadega maha müüakse.
Indiviidil on siin samasugune süü nagu süsteemil. Elame ühiskonnas, kus mugavat ja tarbivat eluviisi õigustatakse roheliste ideede toetamisega. Süvenemata hüpatakse iga rongi peale, milles on moesõnad sees. See on lihtne viis enese progressiivsena näitamiseks ning ühiskonna heakskiidu saamiseks. Sellise enesepildiga «maailmapäästjaid» on hirmutavalt palju.
Linnavurlest kliimaaktivistid on hall mass. Nad tegutsevad oma vihatud katkise ühiskonna heakskiidu nimel.
Neil on veel üks huvitav narratiiv, nimelt et peamine kurja juur on maailma hävitav lääs. Selline eneseohverdus justkui kinnitab nende moraalset üleolekut. Isegi siis, kui läänemaailm hülgaks neoliberalismi ja keeraks tarbimiskraanid kinni, poleks sellest enam suurt kasu. Maailm pole enam ammu läänetsentriline: Aasiast ja Indiast pärineb üle 80 protsendi ookeanides ulpivast plastprügist. Aasia toodab ka üle poole kasvuhoonegaasidest. Ja see on alles algus. Hiinas on kasvav tarbimisühiskond. Välisinvesteeringute kaudu viivad nad oma tootmist Aafrikasse. Aafrika industrialiseerumine on kõigile valus tõehetk. Meid ootab paratamatu ökoloogiline häving.
KUI KEEGI AGA ikkagi tahaks teha muudatust nii oma elustiilis kui ökoloogilises jalajäljes, siis on ka toimivaid lahendusi. Pekske välja viirastus 100-protsendilisest taastuvenergiast ning toetage tuumaenergiat. See on energia ema ja alternatiivi pole. Teiseks: minge metsa. Maal elades saate vabaneda kõikidest linnaelu ahelatest ja olla tõeliselt sõltuv iseendast. Metsaga sõbrunemine võib võtta aega, kuid peale hingerahu saate tõeliselt aru, mida tähendab loodusest hoolimine.
Linnavurlest kliimaaktivistid on hall mass. Nad tegutsevad oma vihatud katkise ühiskonna heakskiidu nimel. Nad on kahepalgelised ja pole loodust rikkuvatest suurtöösturitest sugugi paremad. Oma eluviisiga dikteerivad nad ühiskonna madalamatele kihtidele, kuidas elada. Nad kasutavad loodust isikliku ego upitamiseks. Kuidas saaks hoolida millestki, millega sidet ei ole?
Autor: Jens Olaf Kukk