/nginx/o/2017/06/19/6799701t1h576b.jpg)
- Hingedepäeva hakati pühitsema Prantsusmaal 998. aastal
- Vanasti käisid hingede ajal õhtuti ringi hingesandid
- Hingedega tuleb hästi läbi saada – sõbralikult, tasakaalukalt ja lugupidavalt
- Marju Kõivupuu jaoks on Võrumaa ja lapsepõlvemaa sünonüümid
/nginx/o/2019/11/04/12714983t1h979f.jpg)
Folklorist ja kultuuriloolane Marju Kõivupuu ütleb, et hingedepäeval pole sobilik korraldada kärarikkaid meelelahutusüritusi: «Üks päev aastas võiks ju olla meenutuste ja mälestuste jaoks.»
FOTO: Erakogu
Kui vähegi võimalik, võtab folklorist Marju Kõivupuu hingedepäeval ette kalmistulkäigu ja süütab küünla. Samuti võtab ta aega mõtlemiseks neile, kellele selles ilmas pole enam võimalik terekätt ulatada ja küsida: «Mis uudist? Kuidas läheb?»
Kõivupuu ütleb, et mida vanemaks inimene saab, seda enam selliseid kaasteelisi lisandub nii lähemalt kui kaugemalt. Kindlasti võtab ta kalmistule kaasa ka endast nooremaid, sest surnuaedadel on aja- ja kultuurilugu vaikival, ent siiski kõnekal moel ning seda tuleb tema sõnul õppida maast madalast väärtustama.
