Vaba mõte. Halli tombu hirmuvalitsus

Inimene on üks imelik loom. Selline katkine ja enesehävituslik. Räägitakse, et keegi ei sünni siia ilma kurja, õela ja ükskõiksena. Need üle laipade ja läbi halli kiviseina aitavad oskused õpetab meile ühiskond. Selles eemalt vaadates hirmus korrapärases ja organiseeritud koosluses tekib taltsutatud mutrikestel justkui kollektiivne aju, mis üksikud eredamad välgatused esimesel võimalusel tasalülitab.

Ma olen lapsest saati olnud suur loodusehuviline. Kõigepealt õppisin ümbritsevat jälgima ja mõistma. Ajaga on tulnud oskus ka hoida. Samuti on saanud selgeks, et toosama kollektiivne aju hoidmisest selle inimlikus tähenduses suuremat ei hooli. Nii tunnen tihtilugu, et olen üks neist «katkistest» indiviididest, kes oleks hädasti vaja maadligi suruda, et nad üldist voolu ei takistaks.