Viljandi lugu otsimas

Juhan-Mart Salumäe, Viljandi linnavolikogu SDE saadikurühma esimees

FOTO: Andres Keil

VILJANDI linnavolikogu oktoobrikuu istungi päevakorda ilmestavad kaks dokumenti, mis seavad kohaliku elu atra aastani 2025: Viljandi linna arengukava ja eelarvestrateegia. Arengukava juures on ka selline moodustis nagu «Viljandi arengustrateegia 2030+», mis peaks andma ülevaate sellest, kuhu on Viljandi pikas plaanis liikumas. Arengudokumentide koostamise protsessis osalenuna pean paraku tõdema, et valminud arengukavaga oleme langenud samasse lõksu, kuhu langevad paljud omavalitsused.

Kuid enne positiivsest. Plusspoolelt võib öelda, et uude arenguperioodi jäävad muu tarviliku seas veekeskuse rajamine, Krõllipesa lasteaia Mängupesa õppehoone rekonstrueerimine ja linna keskväljaku ajakohastamine. Kõige selle peale läheb suur hulk raha ning järgmise kolme-nelja aasta eelarved on seetõttu parajalt pingelised.

Tõsi, kirjas on ka hulganisti reservtegevusi, see tähendab tegevusi, mis kuuluvad täitmisele vaid siis, kui soodsad asjaolud kokku langevad. Loomulikult on nende hulgas asju, mille tegemata jätmine ei muuda Viljandit kuidagi kehvemaks elupaigaks, nagu näiteks aeg-ajalt päevakorrale kerkiv köisraudtee üle Viljandi järve. Kuid suures plaanis: palju olulist peaks saama tehtud.

Olen osalenud Viljandi juhtimises ligemale kuus aastat, enamiku sellest ajast volikogu liikmena. Nende aastate sisse jääb linna kaks arengukava, millest viimane võetakse suure tõenäosusega vastu volikogu selle kuu istungil. Mõlemas on olnud hulganisti ideid ning osa neist on olnud jõukohased ja teiste teostamine on osutunud suuremaks vägiteoks, kui linnana kanda jõuame. Neil arengukavadel on olnud üks läbiv joon, mis ilmestab ka mitut varasemat arengukava. See on betoonitsüklis elamine. Ja see pole ainuomane Viljandile.

BETOONITSÜKLIS elamine tähendab lihtsustatult seda, et me suudame seada vaid käegakatsutavaid eesmärke. Miks? Sest see on lihtne! Me kõik näeme ja tajume, kui linna keskväljak on moraalselt vananenud. Samamoodi näeme ja kuuleme, kui linnas vajab remonti mõni kooli-, lasteaia- või asutusehoone. See kehtib ka teede, tänavate ja kõiksuguse muu taristu kohta. Tunnistan isegi, et kui vaadata Paalalinna kooli hoovi koos Sakala kergejõustikuseltsi rajatud heiteväljakuga ning võrrelda praegust olukorda veel aastatagusega, tekibki suur rahulolutunne.

Viljandi otsib oma uut lugu. Uus arengustrateegia koos arengukavaga meid selle leidmisele paraku kuigivõrd lähemale ei vii.

Kuid kas seda kõike saab defineerida arenguna? Jah, teatud kriteeriumite järgi tõesti, sest olukord on paranenud ning rajatistega panustame paljude noorte heaollu. Teisalt, kas pole mitte kohaliku omavalitsuse elementaarne ülesanne tagada enda hallatava taristu korrasolek?

Omavalitsusüksusel on seadustest tulenevalt hulganisti ülesandeid, milleks ta saab maksumaksjalt raha ning mille mittetäitmine on karistatav. Nii ei saa ka nende ülesannete täitmist pidada suuremat sorti saavutuseks. Spordikooli katuse läbilaskmise peatamine pole mitte saavutus, vaid pikaleveninud kohustus. Sama saab öelda lasteaedade kohta, mis on aastaid remonti oodanud ning mille peale kulub järgmisel eelarve­strateegia perioodil kõvasti raha.

ARENG OLEKS minu silmis see, kui me suudaksime avada uue dimensiooni, millest me kõik võidaksime. See oleks miski, mis avaks uusi võimalusi kogu linnale. Hea näide on siinkohal pärimusmuusika festival, mis ühest väiksest algatusest kasvas kogu linna defineerivaks laineks. Julgen väita, et tänu sellele festivalile avanes Viljandi kui eneseteostuse keskus tuhandetele inimestele.

Pärimusmuusika festivalil kui uue dimensiooni avajal on üks oluline element, mis selle nii suureks tegi. Sellel on oma lugu, millel on selge alguspunkt ning viit tulevikku, mille osaks sätiti õnneks ka Viljandi. See lugu sai määravaks kultuuriakadeemia arengus ja pärimusmuusika keskuse tekkes ning nende kaudu oli sel selge roll ka rahvakultuuri keskuse Viljandisse kolimisel. Viljandi kui eesti rahvakultuuri keskus – kes neid suudaks lahuta, eks?

Kuid see on lugu, mis on ilmestanud Viljandit ligemale 25 viimast aastat. Te võite mulle vastu vaielda, aga minu hinnangul ei vii see meid enam edasi (vähemalt mitte sellisel kujul). Inimesed võivad Viljandit defineerida rahvakultuuri keskusena, kuid see ei kutsu neid enam siia nii nagu veel viis või kümme aastat tagasi. Festival elab, aga sellest üksi jääb väheks.

Viljandi vajab uut lugu, uut dimensiooni, mis avaks uusi võimalusi järgmised 10, 15 või 25 aastat. Kui aga vaadata värskelt valminud «Viljandi arengustrateegiat 2030+», siis seal niisugust lugu ei näe. Ja eks siin mängi oma rolli seegi, et arengu­strateegia pealkiri sündis poliitiliste asjaosaliste kompromissina. Pealkirjaks sai «Parim linn elu-, töö-, õppimis- ja külastuskohana». Lühidalt, see sobiks kõigile Eesti omavalitsustele. Valmib palju asjalikke objekte, kuid ühtegi uut dimensiooni Viljandile ei avane.

Eelnevat kirjeldust ei pea võtma kindaheitena linnavalitsusele, ühelegi erakonnale, asutusele ega kellelegi teisele. Pigem on see tõdemus suunatud meile kõigile: me oleme jälle sattunud tsüklisse, mis tundub arenguna, kuid mis Viljandile eriti palju uusi uksi ei ava. Jah, loomulikult võiks öelda, et planeeritav spaahotell avab uksed kohe mitmesajale inimesele, kuid Viljandi tuleviku lahtimõtestamine ühe majutusasutuse kaudu tundub pehmelt öeldes piiratud mõtlemisena. See saab olla vaid üks lüli suuremast loost, nagu pärimusmuusika festival on olnud osake suuremast visioonist.

Selle kirjutise pealkirigi ütleb, et Viljandi otsib oma uut lugu. Uus arengustrateegia koos arengukavaga meid selle leidmisele paraku kuigivõrd lähemale ei vii. Viljandi suudab ka järgmised viis aastat tegutseda betooni tootes ning küllap tunnevad paljud sellestki rõõmu.

Suuremas plaanis aga elame sedasi alati sammuke tempost maas, sest meil puudub tegelik arusaam, kuhu me minna tahame. On selleks maramaalik kuurortlinn Viljandi, Cleveronist inspireeritult tehnopol Viljandi või midagi muud? Ma ei tea, aga ma olen valmis kõigiga sel teemal arutlema ja panustama sellesse, et saaksime peagi sellest tsüklist välja.

Tagasi üles