Minister unustas maaelu artiklis maainimesed ära
EELMISE NÄDALA Sakalas ilmus rahvastikuminister Riina Solmani artikkel «Maal elamise võlud ja valud rahvastikupoliitilises vaates». Pealkirja järgi võiks eeldada, et ministrit ajendab mure maainimeste eluolust ja pakutakse lahendusi. Tegelikult on kirjutises hoopis hulganisti arve, mis on võetud statistikaameti mingisugusest prognoosist ja mille teadmine ei lahenda ainsatki muret. Olgu veel mainitud, et kui statistika annab mingigi pildi situatsioonist, siis prognoos, olgugi tehtud statistikale tuginedes, on suuresti pastakast välja imetud.
Vaatame siis pisut, mida on valitsus maainimeste heaks teinud või millistest plaanidest on teada.
SIINKOHAL PEAKS muidugi kirjutamise katki jätma. Koalitsiooni kuuluvatest erakondadest pälvis valimistel maainimeste suure toetuse EKRE. Sellest võiks järeldada, et just EKRE programm pakub maapiirkondade muredele parimaid lahendusi. Aga ei, valimislubadused olid EKRE-l 2,7 miljardi euro suuruselt üle võlli ja ühtki mõistlikku mõtet pole valitsusest tulnud. Alkoholiaktsiisi alandamise kannaksin kindlasti positiivse poole peale, sest see toob riigile Lätti rännanud raha tagasi, aga suletud maapoode taas avama see ei kannusta. Korraks rahandusministri huulilt kostnud lubadus järgmisena ette võtta kütuseaktsiisi alandamine, millest oleks just maainimesele leevendust, on unustatud.
Nüüd müttab vahepeal politseijuhi kangutamisega ämbrisse astunud minister USA avarustes ja püüab valimistel lubatud miljardit kodukamarale tuua. Vahet pole, kas küsitud abirahana või mõne panga trahvirahana, peaasi, et miljard kokku tuleks. Ja võimalikult salaja, et süvariik jälle oma karvaseid kämblaid vahele ei topiks.
Maainimestelt palavat toetust pälvinud partei tõmbas nood inimesed oma lubadustega lamedalt lohku, aga elu läheb edasi ja maainimene ikka veel loodab, nagu selgub püsivast reitingust.
Isamaa võitleb oma pensionireformi eest ning seletab, et kõik vastuväited on juba kõlanud. Kas vastuväited ka paika võiks pidada, selleni arutelu ei jõua.
Keskerakond tegeleb põhiliselt vabanduse palumisega ning püüab pensionäridele selgeks teha, et seitsmeeurost pensionitõusu võibki erakorraliseks pidada. Seega linnuke justkui kirjas, mis sest, et tiivutu.
AGA VAADAKEM, millised võiks olla need sammud, mis ka tegelikult elu Tallinnast väljaspool võiks elavdada ja maainimese elujärge Tallinnale järele aidata.
Vabaerakond pakkus oma valimisprogrammis selleks hulga mõtteid ja need said asjatundjate kiitva hinnangu. Kahjuks ei osanud sisetülides karastunud erakond õigel ajal kraaklemist lõpetada ja nii jäi oma ideede rahvale selgitamiseks liiga vähe aega. Seni, kuni lubadustele katteallikaid otsiti, sai see viimanegi aeg otsa. Aga vähemalt ei püüdnud me inimesi lolliks teha.
Vabaerakonna eelmine esimees Kaul Nurm vedas ideed jagada Tallinn ja ülejäänud Eesti Euroopa Liidu tõukefondide toetuste taotlemisel ja rakendamisel kaheks eraldi mittehalduslikuks majanduspiirkonnaks eesmärgiga vähendada pealinna ja muu Eesti arenguerinevusi. Selline tegevus annab Eesti riigile rahalist võitu kuni miljard eurot Euroopa Liidu iga seitsmeaastase finantsperioodi jooksul. Seda kasutatakse kõikjal Euroopa riikides, et aidata investeeringutoetustel jõuda suurematest linnadest ka kaugemale maapiirkondadesse. Ja need on just need toetused, mis annavad võimaluse arendada maapiirkondade elutingimusi Tallinna omadega võrdväärsemaks.
Tasuta lasteaia lubadust mäletate? See oli Vabaerakonna pakutud idee, mille enamik praegu parlamenti kuuluvatest erakondadest üle võttis ja kodustas. Nüüd ei räägi sellest enam ükski neist. Jälle saite lohku! Aga teatavasti on just maapiirkondades elavad pered lasterikkamad ja seega oleksid vähenevad laste kasvatamise kulud just neis piirkondades elavatele peredele suureks toeks.
PÕLLUMAJANDUS annab eelkõige tööd maapiirkondades. Muu Euroopaga võrdsemaid põllumajandustoetusi lubas samuti mitu praegu koalitsioonis olevat erakonda. Praegu poodi minnes näeme aga endiselt, et Eestis kasvatatud tomat või kurk on imporditust tunduvalt kallim. Olen vestlustest põllumeestega aru saanud, et võimaluse korral loobuksid nad igasugustest toetustest, kui sama juhtuks mujal Euroopas.
Mahepõllumajandusest on räägitud kui meie tulevikuperspektiivist. Ometi kiusab riik mitmesuguste õigusaktidega ka selles valdkonnas ja mitte kõik need ei ole Euroopa Liidu pealesurutud. Nii põllumajanduse kui loomakasvatuse efektiivsemaks muutmiseks on sisuliselt ainus lahendus investeerimine tehnikasse, aga selleks et põllumees seda julgeks, on vaja riigi tuge. See lubadus kehtib paraku ainult enne valimisi.
Meediast on aina näha, et me sätime oma samme selle järgi, mida tehakse kuskil mujal Euroopas. Mind isiklikult ei huvita üldse, kas Brexit tuleb või lükatakse see taas edasi. Mind huvitab ainult see, et meie siin Eestimaal korraldame oma elu ise, lähtudes sellest, mis on meile parim. Jah, me oleme osa Euroopast ja maailmast ning paljud otsused mõjutavad ka meid. Oleme siiski iseseisev Eesti Vabariik ja peame oma otsustes lähtuma ennekõike oma rahvale parimatest lahendustest.