Täna 132 aastat tagasi alustas Viljandis ilmumist esimene naisteajakiri

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kunstnik Vello Paluoja portreede kogumikus "Inimesi Eesti kultuuriloos" on ka Lilli Suburgi pilt.
Kunstnik Vello Paluoja portreede kogumikus "Inimesi Eesti kultuuriloos" on ka Lilli Suburgi pilt. Foto: Urmas Luik

1887. aasta oktoobrikuus nägi Viljandis trükivalgust Eesti esimene naisteajakiri. Nimeks sai see Linda. Ajakirja väljaandmise eestvedaja oli Lilli Suburg, keda mitme allika kohaselt peetakse Eesti esimeseks naisõiguslaseks.

Ajakiri Linda oli nii mõnelegi toona vastukarva. Põhjust võib otsida selle sisust. Eesti kultuuriloo veebileheküljelt võib lugeda, et Suburgi juhtimisel võttis ajakiri suuna edendada naiste vaimuharidust ja anda neile enesekindlust, mitte jagada üksnes praktilisi tervise- ja majapidamisnõuandeid. Rahvusringhäälingu kultuurikülg on välja toonud, kuidas osa naisi luges ajakirja salaja, sest postkontor tõrkus Suburgi ajakirju ja ka talle saadetud tellimuskirju edastamast.

Aastate jooksul oli Lilli Suburgil Linda väljaandmisel hulk abilisi, näiteks Hugo Treffner, Anton Jürgenstein, Hendrik Prants ja Ernst Enno. Ajakiri ilmus 1893. aastani Viljandis. Seejärel koliti majanduslike raskuste tõttu Pärnusse, kus toimetati aastatel 1894–1902. Linda viimane ajajärk möödus Tartus: seal tegutseti kuni sulgemiseni 1905. aastal.

Märksõnad

Tagasi üles