Üks viikingiaegne hõbeaare teise järel paneb Viljandimaa ajaloole uue pilguga vaatama

Viikingiaegseid, XI sajandist pärit hõbemünte on Põhja-Viljandimaalt leitud märkimisväärses koguses. Foto: Viljandi muuseum

Esmaspäeva pärastlõuna on sombune, kuid soe. Sürgavere lähistele pealtnäha täiesti tavalise põllu serva on kogunenud hulk rahvast. Rõskuse järgi lõhnavast mullast toovad detektoristid ja arheoloogid välja ühe viikingiaegse hõbemündi teise järel. Inimkäsi hoidis neid münte viimati umbes tuhande aasta eest.

See on viimane osa Sürgavere aardest, mille kohalik, otsinguloaga detektorist Rihet Ots augustikuu lõpul avastas. Kokku leiti üle 200 mündi. Kui seal oleks olnud terved, mitte tükeldatud araabia hõbemündid, oleks selle varanduse eest kunagi võinud osta paarsada nuga, neli mõõka või vankritäie kopranahku. Või ka tõelise luksuskauba – hea aastakäigu noore kauni naisorja.