Vikipeedia järgi kuuluvad ka demonstratsioonid ja streigid demokraatlikus ühiskonnas võimu survestamise vahendite hulka. Tõenäoliselt võib viimaste mõju võimule olla märkimisväärsem. Tagasihoidlikke katseid selles liinis on aeg-ajalt üritatud teha. Eestlased pole aga väga usinad oma meelsust avaldama, enamasti teevad seda mitmesugused meil mitte väga harjumuspärased rühmitused, mille mõju, tunnistagem, ei esinda ühiskonna suurt osa. Seega tuleb tõdeda, et valijate tahtel riigi tasemel võimule pääsenud poliitikute mõjutamiseks ei ole rahval väga palju võimalusi ja tundub, et ka erilist tahtmist midagi selleks ette võtta. Eks poliitikud ole ka teinud märkimisväärseid pingutusi, et seda tahtmist ei tekiks. Presidendivalimised, mis viimati tõeliseks farsiks kujunesid, on olnud rahva hulgas jutuks pikka aega ja poliitikutel enne valimisi, kuid näivad vanas vaimus jätkuvat. Eelmise presidendi algatatud niinimetatud Jääkeldri protsess jooksis ka tasapisi liiva.
Samas ettevõtlusmaailma mõjutamise katsed on olnud mõnikord väga efektiivsed, kui pidada silmas tselluloositehase vastu korraldatud kampaaniat. Suure tõenäosusega andis see üritus mõne poliitiku kontosse märkimisväärse panuse. Kuulujuttude kohaselt tulevat tehas nüüd Lätti üsna Eesti piiri lähedale. Kui mu mälu mind ei peta, siis tänavu ettevõtlusvõistluse laureaadiks kroonitud Estonian Cell, kes Kundas haavapuitmassi valmistab, leidis rahva vastuseisu tõttu endale koha alles kolmandal katsel.
OMAVALITSUS on rahvale tunduvalt lähemal ning linna- või vallavõimu mõjutamise võimalusi leidub veidi enam. Eelarveosakese üle otsustamise rahva kätte andmine, mis mõni aasta tagasi Eesti omavalitsustes algatati, on loomulikult tänuväärt ettevõtmine, aga see osa on tõepoolest pisike, moodustades näiteks Viljandi tänavusest 33,47 miljoni eurosest eelarvest vaid 0,09 protsenti. Enamasti otsustab ikkagi volikogu linna või valla ametnike koostatud rahakasutamisprojekti üle.