Elu dementsete hooldekodus: bussipeatus, kus ükski buss ei peatu

Ringmaja fuajees välisukse kõrval on bussipeatus. Igal hommikul koguneb teatud hulk inimesi sildi alla. Kes soovib sõita Vastse-Kuustesse, kes Abja-Paluojale, kes Räpinasse. Kuid bussi ei tule. Sellega antakse dementsusega inimestele näiliselt vabadus otsustada, millal minna, millal tulla. Foto: Marko Saarm

Kell näitab 8.15. Vanem naine ootab Viljandimaal Jämejalas Pargi tee peatuses bussi. Ta soovib sõita Vastse-Kuustesse. Aga bussi ei tule. Nii mitte ühelgi hommikul. Naine naaseb oma tuppa. See tuba, nagu ka bussipeatus, asub dementsusega inimestele mõeldud hooldekodus.

Eesti ainus dementsusega inimestele mõeldud hooldekodu on selle juhi Kaja Kogeri sõnul pilgeni täis. «Pidevalt soovib siia tulla 15-20 inimest, kohti jagub viiekümnele. Tullakse Tartust, Tallinnast, Ida-Virumaalt, Pärnust – igalt poolt,» ütleb Koger.

Mõni maja asukas on enamuse oma teadlikust elust elanud mujal, näiteks pealinnas, kuid mäluprobleemide süvenedes meenub neile ainult sünnipaik Viljandi. Siis soovitaksegi just sinna minna.