Väga paljud lapsed kogevad kiusamist telefonitsi või internetis

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kiusamine telefonis ja internetis on muutunud väga tavaliseks.
Kiusamine telefonis ja internetis on muutunud väga tavaliseks. Foto: Marko Saarm

Mullu avaldatud üleeuroopalise laste internetikasutuse uuringu EU Kids Online kohaselt on aasta jooksul Eestis kiusamist kogenud iga neljas laps. Eestis käivitus taas küberkiusamise vastane kampaania suurimjulgus, mille eesmärk on julgustada kiusu märkama, sellesse sekkuma ja rohkem hoolima.

Telia Eesti pressiteates märgitakse, et 2011. aasta uuringu andmetega võrreldes on kiusamine Eesti koolilaste seas viimase seitsme aasta jooksul mõnevõrra vähenenud, 27 protsendilt 23-le, ent ikkagi on kiusamist kogenud peaaegu iga neljas laps. Kõige enam on sellega kokku puutunud 11-12-aastased lapsed. Vene keelt emakeelena kõnelevad lapsed puutuvad kiusamisega kokku oluliselt rohkem kui eesti lapsed.

Telia Eesti vastutustundlikkuse valdkonna juht Elo Võrk nentis, et kliusamist ei saa ühelgi juhul aktsepteerida. "Kõige valusam on aga rääkida kiusamisest, mis toimub kooliealistega, sest see võib jätta jälje kogu eluks ning mõjutab kõiki ümbritsevaid. Retsepti kiusamise ja küberkiusamise täielikuks väljajuurimiseks pole meil kahjuks jagada, ent tugineme lastekaitse liidu ja kiusamisvaba kooli spetsialistide teadmistele, kes ütlevad, et suurim jõud kiusamise peatamiseks on vaikival enamusel, kes saaksid sekkuda. Kui keegi kõrvalseisjatest oleks vaid julge ega kardaks kaotada oma sotsiaalset staatust kiusatavat kaitstes, aitaks see kaasa kiusamise lõppemisele ning annaks väga suurt tuge kiusatavale," rääkis Võrk.

Kius telefonis või internetis on saanud peaaegu sama tavapäraseks kui silmast silma suhtlemine. Laste internetikasutuse uuringust selgub, et viimase aasta jooksul kiusatud lastest on koguni 77 protsenti kogenud seda silmast silma kohtudes ning 67 protsenti telefonis või internetis.

Lastekaitse liidu projekti "Targalt internetis" koordinaator Malle Hallimäe ütles, et arvutis või nutiseadmes suhtlemine tekitab eksitavalt anonüümse tunde. "Nii võibki juhtuda, et digisuhtluses ollakse valmis kasutama rohkem äärmuslikku kõnepruuki kui näost näkku suhtlemisel. Tegelikult jääb igast teost ja sõnast jälg," lausus Hallimäe.

Küberkiusuvastase kampaania #suurimjulgus peamine sõnum on, et kiusamine – eriti anonüümne kiusamine internetis ja nutiseadmetes – ei nõua julgust. Suurim julgus on hoopis kiusule vastu astuda ja pakkuda tuge kõigile, kes ise end kaitsta ei oska või ei suuda. Eesmärk on kõnetada neid, kes on kiusanud või keda kiusatud, aga ka paljusid kõrvalseisjaid, kellel on kiusuvastases võitluses väga oluline roll.

Algatuse keskpunkt on veebileht www.suurimjulgus.ee, mis koondab teema kohta kogu vajaliku info ning lehel on võimalik vestluse aknas anonüümselt suhelda lasteabi spetsialistiga, kellelt saab küsida nõu ja abi ööpäev läbi. Telia kliendid ei pea lasteabi äppi kasutades andmemahu eest maksma.

Märksõnad

Tagasi üles