Juhtkiri. Eksinud veerand

Sakala logo

FOTO: Sakala

Vähesed noored teavad pärast põhikooli lõppu, kelleks nad saada tahavad. Isegi gümnaasiumi järel on otsust tihti raske langetada, kuid vähemalt annavad kolm lisa-aastat (teadmiste kõrval muidugi) aega atra seada ning oma soovides ning annetes rohkem selgusele jõuda. Nendest Eesti noortest aga, kes juba põhikooli lõpetamise järel kutsekooli lähevad, lahkub juba esimesel aastal 23,2 protsenti ehk peaaegu veerand õppima asunutest. Viljandimaa kahes kutsekoolis on see protsent küll kröömi parem – Olustveres 17,2 ja Viljandi kutseõppekeskuses 19,6 protsenti –, kuid muret tegevad näitajad on needki.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Kooli pooleli jätmise ajendid on mõistagi erinevad. Mõnda võivad sundida seda sammu tegema perekondlikud põhjused või tervisemured, kuid suur osa on neid, kes tajuvad, et ei oska omapäi kutsekoolis hakkama saada või kellele lihtsalt valitud eriala ei istu. Viimati mainitud variandid tähendavad riigile raisatud raha, noortele aga raisatud aastat ning halvemal juhul ka rasket komistamist elu stardis, mis kogu ülejäänud distantsile jälje võib jätta.

Tagasi üles