Inimesed ei teagi, mis mees see Tõnis Mägi nüüd on!

«Sa häälestad iseennast ja siis hakkad kõlama nagu pill,» ütleb Tõnis Mägi, keda inspireerib ta pianiino J. Hermanni ebatavaline kõla. «Ja see häälestamine käib kogu aeg, ja siis jääd ootama.» Foto: Kristjan Teedema

Tuli pragiseb pliidi all, punased roosid on vaasis. Tõnis Mägi pakub kohvi, endal käes suur kruus, millest parasjagu rüüpab.

Portselan tuleb, saba püsti.

Mäletan Priit Pääsukese uuest filmist «Vaikus valguses» ja Tõnis Mäe enda raamatust «Müümata naer», et Mäel peab olema kollane kass. Seesama kass, kelle kohta on tal seitsmekümnendatel loodud laul, mille järgi saab ilusasti valssi tantsida: «​Jah, ükskord on see kõik juba olnud ja põrand on tolmus, ja voodisse roninud kollane kass …»

Kollane kass ilmus Tõnis Mäe akna taha 30 aastat hiljem pärast tolle laulu sündi nagu tõeline déjà vu. Laulu pealkiri on ka «Déjà vu».