Teadlane seisab surmaga silmitsi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kui Martin Malve pole parajasti kusagil luustikke välja kaevamas, mööduvad tema päevad suuremalt jaolt Tartu ülikooli Jakobi tänava õppehoone keldris paiknevas hoidlas.
Kui Martin Malve pole parajasti kusagil luustikke välja kaevamas, mööduvad tema päevad suuremalt jaolt Tartu ülikooli Jakobi tänava õppehoone keldris paiknevas hoidlas. Foto: Sille Annuk / Tartu Postimees

Tartu ülikooli luu-uurija Martin Malve suve alguse päevakava nägi ette viit tundi magamist, misjärel tuli autole hääled sisse panna ja kas Rakverre või Tallinna sõita.

Enamasti pidi ta ka samal päeval nende linnade vahet pendeldama, sest korraga tehti päästekaevamisi Rakveres ja Ida-Tallinna keskhaigla juures. Ometi ütleb Malve, et võrreldes 2017. ja 2018. aastaga oli tänavune suvi hoopis rahulikum. «Siis oli kaos,» lausus teadlane, keda muinsuskaitseamet tunnustas hiljuti hea uurija aunimetusega.

Martin Malve on üks esimesi, kelle telefon heliseb, kui mõne ehitusobjekti kaevetööde käigus haukab kopp koos pinnasega välja portsu inimluid või kui on teada, et tööde alla jääb mõni kunagine kalmistu. Siis pole Malvel muud kui vajalikud riistad autosse, mõni kolleeg kaasa ning sõit leiukohta, asugu see mistahes Eesti paigas.

Tagasi üles