Üle 600 päeva varjupaigas elanud Edik otsib oma kodu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
EDIK 
Viibinud varjupaigas 682 päeva.
Kolmeaastane. Leitud Põltsamaalt Esku külast.
Varjupaigas kõige staažikam nurruja Edik on väga arg, läheb võõraste eest peitu ning fotograafil ja juhatajal oli tükk tegemist, et teda pildistamiseks kaamerasilma ette saada. "See võib uues kodus aga täielikult muutuda," nentis Mängli. Kui kedagi ei ole, jalutab Edik rõõmuga toas ringi. Teiste kassidega saab ta samuti hästi läbi.
EDIK Viibinud varjupaigas 682 päeva. Kolmeaastane. Leitud Põltsamaalt Esku külast. Varjupaigas kõige staažikam nurruja Edik on väga arg, läheb võõraste eest peitu ning fotograafil ja juhatajal oli tükk tegemist, et teda pildistamiseks kaamerasilma ette saada. "See võib uues kodus aga täielikult muutuda," nentis Mängli. Kui kedagi ei ole, jalutab Edik rõõmuga toas ringi. Teiste kassidega saab ta samuti hästi läbi. Foto: Marko Saarm

Parajasti on Viljandi koduta loomade varjupaigas ainult kaks koju tahtvat koera. Kasse on seal kahjuks mitu korda rohkem, 145. Sakala püüdis mõlema koera kõrval kaamerasilma ette varjupaiga kõige staažikamad nurrujad, kellel on olnud raske leida uut omanikku.

Varjupaiga juhataja Siiri Mängli ütles, et kassid viibivad seal keskmiselt kolm kuud, koerad leiavad uue kodu või saavad omaniku juurde tagasi veelgi kiiremini. Kõige rohkem tahetakse Mängli sõnutsi kassipoegi ning neile kodu leidmisega muret pole. Millistel kassidel on aga keeruline uut peremeest leida? «Neil, kellel on iseloomu,» vastas juhataja.

Märksõnad

Tagasi üles