/nginx/o/2019/10/16/12658103t1h21f5.jpg)
Statistikaameti andmetel räägiti tänavu 1. jaanuaril Eestis emakeelena rohkem kui 200 keelt. Eesti keelt räägib emakeelena 68 protsenti rahvastikust. Suuremate keelerühmadena järgnevad vene ja ukraina keele rääkijad (vastavalt ligi 381 600 ja ligi 8700 inimest). Vähemalt tuhande kõnelejaga on üheksa emakeelt. Emakeele info on teadmata umbes 1 protsendi rahvastiku puhul.
Statistikaameti blogipostitusest märgitakse, et mitmekeelsus väärib väärtustamist ning arvestades keelte oskusega seotud andmete olulisust on statistikaamet lisaks registrites olevale infole mõõtnud viimastel aastatel keeleoskust ka uuringute vahendusel, sealhulgas eriti tööhõivega, immigrantrahvastiku ja haridusega seotud uuringutes. Igal aastal lisandub Eesti elanike eri rühmade keeleoskusega seotud teave ligi neljakümnesse avaliku andmebaasi tabelisse, mis moodustavad järjepidevad keelekasutust ja -oskust iseloomustavad aegread. Muu hulgas on uuritud mitme koduse keelega eri rahvusest inimesi. Niisuguste spetsialiseeritud uuringute eeliseks võrreldes loendusandmetega on võimalus esitada täiendavaid ja süvendavaid küsimusi, samuti uuringute järjepidevus – neid tehakse valdavalt igal aastal sama metoodikaga, mis oluliselt suurendab tulemuste usaldusväärsust.
:format(webp)/nginx/o/2021/02/11/13624525t1h45eb.jpg)