Sooline võrdsus paraneb, kuid palgalõhe kestab

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Statistikaameti andmeil oli kõige suurem palgalõhe kaubanduse tegevusalal (28,7%), finants- ja kindlustustegevuses (27,1%) ning mäetööstuses (26,5%).
Statistikaameti andmeil oli kõige suurem palgalõhe kaubanduse tegevusalal (28,7%), finants- ja kindlustustegevuses (27,1%) ning mäetööstuses (26,5%). Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Eestis on naiste ja meeste tasakaal rahaasjade, teadmiste, aga ka võimu valdkonnas paranenud, selgub Euroopa soolise võrdõiguslikkuse instituudi (EIGE) eile avaldatud indeksist. Euroopa Liidu 28 liikmesriigiga võrreldes on Eesti oma näitajate poolest 17. kohal, tõustes kahe aastaga kolm punkti ning edestades sellega teisi Balti riike, kuid jäädes siiski alla Euroopa Liidu keskmisele.

"On positiivne, et nii naiste kui meeste sissetulekute tase on tõusnud, kuid kahjuks on sooline palgalõhe Eestis endiselt Euroopa suurim," ütles sotsiaalminister Tanel Kiik.

Ka statistikaameti tänases pressiteates seisab, et esialgsetel andmetel oli 2018. aasta oktoobris palgalõhe kõikidel tegevusaladel. Kõige suurem oli see finants- ja kindlustustegevuses (32,2 protsenti), kõige väiksem aga veonduses ja laonduses (1,9 protsenti). Naistöötajate brutotunnitasu oli 2018. aasta oktoobris 18,7 protsenti madalam kui meestöötajatel. Võrreldes 2017. aasta sama ajaga vähenes sooline palgalõhe 2,2 protsendipunkti.

Palgalõhe vähenes kõige enam kutse-, teadus- ja tehnikategevuses – 6,3 protsendipunkti. Mitmel tegevusalal palgalõhe aga suurenes, kõige rohkem muudes teenindavates tegevustes, sealhulgas organisatsioonide tegevus, kodutarvete parandus ja iluteenindus.

"Üks põhjus on kahtlemata tööalade jaotus: ühiskonnas on juurdunud stereotüübid naistele ja meestele sobilikest ametitest. Selle muutmine eeldab, et rohkem naisi läheks õppima näiteks info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid või loodus- ja täppisteadusi. Hoolekande- ja haridusvaldkonnas seevastu võiks senisest rohkem mehi õppima ja tööle asuda. Olukorra muutmises on roll nii riiklikul poliitikal, ühiskondlikel hoiakutel, organisatsioonide praktikatel kui inimeste endi valikutel. Julgustan kõiki tegema oma huvidele ja oskustele vastavaid, mitte stereotüüpidel põhinevaid valikuid ning küsima tehtava töö eest õiglast palka. Töiste sissetulekute võrdsusele on oluline tähelepanu pöörata ka seetõttu, et see hakkab tulevikus mõjutama pensionide suurust. Suur palgalõhe ja sellest tulenev pensionilõhe tingivad naiste suurema vaesusriski," rääkis Tanel Kiik.

Tagasi üles