6. SEPTEMBRI Sakalas avaldatud arvamusloos esitab Viljandi abivallavanem Ene Saar võimude versiooni Leie kooli saagast. Lugu on kantud murest Leie koolipiirkonna laste arenguvõimaluste pärast ning siirast soovist lõpetada selle piirkonna lastevanemate piinad pikaaegse ebakindluse tõttu.
Kui võtta läbi loos esitatud väited «Kust sa tead?» tüüpi faktikontrolliga, hakkab esialgne ilus pilt millegipärast murenema. Esimene, hõlpsaimalt kontrollitav väide on, et Leie koolist lähima väljaehitatud ja toimiva koolini on umbes kaheksa kilomeetrit. Google Maps ütleb meile, et Leie ja Kalmetu põhikooli vahel on 14,2 kilomeetrit, Leie ja Kolga-Jaani põhikooli vahel on lühim vahe 15,7 kilomeetrit. Nii oli ka Ene Saare artikli kirjutamise ajal.
Vaatame edasi. Vastsete vallavalitsejate kogukonnaga kohtumiste kirjeldusest on puudu oluline moment. 2018. aasta kevadel esimesel kokkusaamisel lubasid valla tippjuhid lastevanematele konkreetselt ja selgesõnaliselt, et lõplik otsus tehakse just selline, nagu kogukond soovib. Seda küsiti mitu korda üle, sest inimesed ei uskunud oma kõrvu.
Jah, hoolekogu koosolekul tuli esile ka haridusteoreetiline versioon, et õppekorralduslikult poleks paha mõte luua põhikool-lasteaed, kus õpe toimub teise kooliastmeni, kuuenda klassini. Lastevanemate üldkoosolekul komistas teooria aga igapäevapraktika kivi otsa: kui vallas on eri kooliastmetega haridusasutused, saadavad lapsevanemad ka nooremad lapsed sinna kooli, kuhu lähevad ees vanemad.
Eestis on kohalikke omavalitsusi, näiteks Harku vald, kus selliste asjadega osatakse arvestada just kõigi valla piirkondade laste ja lastevanemate huvides. Õiglaselt ja läbimõeldult, kedagi eelistamata ja kedagi represseerimata. Viljandi vallavõimude lahenduseks oli paraku jõupositsioonilt «lõikame teilt hoopis kaks kooliastet ära – võtke või jätke» tüüpi ultimaatumi teed minek.
Omal moel on selline lähenemine arusaadav. Selja taga on ju massiivne ja sõnakuulelik «teerull» volikogu hääletamistel erinevalt omaaegsest Kolga-Jaani või nüüdsest Põhja-Sakala volikogust. Muuseas, just väikekoolide räpakas likvideerimise skeem oli mõnegi nimetatud volikogude liikme karikasse viimane tilk, mis pani valitsusliikmete tegutsemismotiive umbusaldama. Täpselt sama skeem suruti läbi Viljandi volikogu märtsikuu istungil.
Mure Leie kooli õpilaste hariduse kvaliteedi pärast oleks isegi õigustatud, kui nende õpitulemused oleksid viletsad. Võrguvärav HaridusSilm näitab aga kuivas arvude keeles, et Leie kooli õpilaste lõpueksamite tulemused on kõrgemad nii maakonna kui riigi keskmistest. See on huvitaval kombel ära märgitud ka kooli «ümberkorraldavas» volikogu otsuses, mis praegu kohtulahendit ootab. Mis puudutab laste võimalusi omaealistega suhelda, siis Leie koolipiirkonna lapsed teevad seda samal määral kui teised valla lapsed – koolis, huviringides, trennis, huvikoolides. Ja isegi internetis. Me elame ikkagi XXI sajandil. Seda lukust lahti ust ei tasu võimukandjatel jalaga lahti lüüa.
Kui vallas on eri kooliastmetega haridusasutused, saadavad lapsevanemad ka nooremad lapsed sinna kooli, kuhu lähevad ees vanemad.
Kergelt õõvastav on ka see, et kõnealusel märtsikuu volikogu istungil ei pidanud valitsusliidu liige paljuks otseselt rünnata Leie kooli last. Õnneks tegi ta seda istudes, pelgalt sõnade ja hääletooniga. Heidutavat, et mitte öelda traumeerivat mõju on isegi kõrvalseisjate puhul tunda aga seniajani.
RAHAST. SEE ON inimestele lihtsasti arusaadav ja eluliselt oluline argument. Samas saab kogukulu või kasutatavate ruutmeetrite arvu õpilase kohta arvestada mitmel moel. Võib näiteks ühel puhul hoida koolivõimlat kooli bilansis ning teisel puhul luua selle haldamiseks eraldi kehandi, nii et võimla kulud kooli kuludes ei kajastu. Selget võrdlushinnangut on võimalik anda vaid siis, kui on kõigile läbipaistvalt näha asjakohased valemid ja arvutuskäigud. Küll aga kummastab asjaolu, et vallavalitsejad toovad mõnel juhul kokkuhoiu argumendina välja kulude suurusjärke sadades või tuhandetes eurodes ning teiselt poolt panevad volikogu lauale silmagi pilgutamata rahalisi kohustusevõtmisi kümnetes ja sadades miljonites. Eurodes. Kõik valla inimeste heaolu nimel. Raha kord ei ole ja siis jälle on, nii nagu parajasti vaja. Tekitab kindlustunnet?
Tõepoolest, oleme tagasi sealmaal, kus Kolga-Jaani vallavalitsus oli 2014. aastal. Peamine erinevus on ainult suuremas kaliibris. Ka toona anti «Maale elama» kampaanias sõnumeid, et just meie vallas on tore elada ja eriti lastega pered on teretulnud. Ka siis mängiti pigem isikliku ja piirkondliku omakasu ning poliitiliste toiduahelate mängu. Ka siis erines võimulolijate sõnade ja tegude iseloom rohkem, kui näivuse võõp katta võimaldas. Kui Viljandi vallavalitsejate mure valla praeguste ja tulevaste inimeste kindlustunde pärast oleks siiras või vähemalt professionaalne, siis nad endale nii kergesti paljaks kraabitavat väärtuskäitumist ei lubaks.
JAH, VÄÄRTUSED. Tegelikud väärtused ja eesmärgid avalduvad tegutsemise iseloomus. Tajutavatest väärtustest sõltub omavalitsuse võime veenda inimesi tegema ühtesid või teisi otsuseid. Uuringud on näidanud, et seda võimet saab mõõta ainult inimeste usalduse määra kaudu. Ning vasturääkivused ja silmakirjalikkus ei ärata kelleski usaldust ega kindlustunnet. Kindlustunnet ei ärata laimavad valed rünnatava kooli õpetajate ja kogukonna inimeste kohta. Usaldust ei ärata ka seadusega ettenähtud kohustuste avalik äraveeretamine. Sest seda abivallavanema väljatoodud tõdemus halvasti korraldatud õpilasliinide ja laste solgutamise kohta ju on. Sõnamurdlikkus liitumiseelsete lubaduste suhtes ja liitumislepingu jõuga muutmine annavad aga aimu, mida nendelt inimestelt kokkulepete vettpidavuse vallas üleüldse oodata võib.
Tegelikud väärtused ja eesmärgid avalduvad tegutsemise iseloomus.
Inimestel on silmad ja silmade taga on ajud. Isegi laborirotid oskavad naaberpuuris sündiva põhjal teha järeldusi isiklike väljavaadete kohta. Nii tekibki paratamatult küsimus: mis ja kes on nii Leie koolipiirkonna kui ka võimalike valda elama tulekut kaaluvate inimeste ebakindluse tegelik allikas?
Lõpetuseks oleks tahtnud öelda, et vähemalt üks Viljandi vallavalitsuse liige tunneb huvi idamaade mõtteloo väärtteoste vastu. Paraku näitas faktikontroll, et tsiteeritud tekstilõiku sellisel kujul polnud Linnart Mälli ega Jaan Kaplinski versioonis. Ometi on tegu kõrgelt tunnustatud tõlgetega otse originaalkeelest. Vahendatud tõlgete kaudu kipub sõnumi mõte pahatihti liigselt moonduma. Lähima sarnase, Tõnn Sarve versiooni mõte on mõneti teistsugune kui Ene Saare edastatu. Sellegipoolest sobib see asjakohaselt mõtisklemiseks.
Maa teeb kodule head. / Sügavus teeb meelele head. / Südamlikkus teeb seltskonnale head. / Usaldus teeb sõnadele head. / Selgus teeb valitsemisele head. / Oskus teeb tegemisele head. / Aeg teeb ettevõtmisele head.
