Kuidas rahumeelne mees lasketiirus tuuri laks

Jalgadega tindipress üritab sihikurõngast läbi piiluda. Märklaud eemal juba naerab üleolevalt. Foto: Gunnar Teas

Nagu ühele korralikule kaitseorganisatsioonile kohane, peavad selle liikmed hädaolukorras relva käsitsemisega hakkama saama. Et täristades moon vastu taevast või omade poole ei lendaks, tuleb asjapulki kenasti koolitada. Esmaspäeval olid Kaitseliidu Sakala maleva lasketiirus püssirohuhõngu kopsudesse tõmbamas Ümera üksikrühma võitlejad.

Kaugeltki mitte igale riigitruule kodanikule ei passi püss pihku. Mõni suudab paremini haarata kulbist, mõni autoroolist ja mõni kellu käepidemest. Kuulun minagi tegelikult just nende hulka, kes sõda mängida ei armasta ja kelle sõrm keset kaunist lõunaund päästiku järele ei sügele. Samas nii palju minus seda patriootlikkust ikka on, et kui jamaks läheb, saan kapist lapilised selga haarata ja autokastis kahurilihaks loksuda.