/nginx/o/2019/10/03/12621344t1hebb1.jpg)
Kõik teevad vigu. Ehitajad, politseinikud, poemüüjad, ajakirjanikud, kokad, arstid ... Ainult et mõnes ametis võivad vigadel olla väga rasked, isegi surmaga lõppevad tagajärjed. Seni on meditsiiniliste eksimuste ohvriks langenuil või nende lähedastel olnud võimalik hüvitist nõuda ainult kohtus või sõlmida haiglaga konfidentsiaalne kokkulepe. Paraku tähendab see, et tihti sõltub lahendus advokaadi headusest ning teistel arstidel ja õdedel pole saladusse jäävatest ravivigadest võimalik õppida.
Valmiva patsiendikindlustuse eelnõu järgi peaks patsientide võimalused hüvitist saada peagi suurenema. Eesti Päevalehe andmetel puudutab see umbes 500 inimest aastas. Ehkki algul tekitas tervishoiuasutustele kohustusliku kindlustuse kava arstides vastuseisu, tundub plaan praegu mõistliku kompromissina. Näiteks on arstidel võimalik oma süüd kohe tunnistades vältida kriminaalvastutust, kui prokurör seda mõistlikuks ja vajalikuks peab. Selline säte aitab esiteks kiiremini ravivigu tuvastada ja seega vähendada nende tekitatud kahju, teiseks peaks see vähendama keerulist asjaajamist kohtus ning kolmandaks annab kolleegidele võimaluse teiste vigadest õppida.
Tasuta lõunaid, ammugi hüvitisi, pole muidugi olemas. Kui tervishoiuasutused peavad hakkama maksma vale ravi kindlustust, tähendab see, et kusagil jääb raha raviks vähemaks. Samas ei tea me, kui suuri summasid juba praegu kohtuväliste kompromisside saavutamiseks raviveaga patsientidele või halvemal juhul nende lähedastele makstakse. Kohustusliku liikluskindlustusega sarnanev süsteem aitaks muuta olukorda läbipaistvamaks ning samal ajal meditsiinisüsteemis vastutust paremini teadvustada.
Kindlustuse pakutava hüvitise piirmäärad pole küll teab mis suured, kuid meie meditsiinisektori vaesust arvestades on selline tagasihoidlikkus ilmselt põhjendatud. Pealegi jääb kannatanul edaspidigi alles võimalus kohtust õiglasemat hüvitist nõuda.