Mis teeks Eesti veel edukamaks?

AMEERIKA Ühendriikide konservatiivse mõttekoja Heritage Foundation 2019. aasta majandusvabaduse indeksi põhjal on Eesti maailmas 15. kohal. Esiviisikus on Hongkong, Singapur, Uus-Meremaa, Šveits ja Austraalia. Eesti edestab nii Leedut (21.) kui ka Lätit (35.). Meiega sarnase ajalooga riikidest kuulub esikahekümnesse vaid Gruusia, kes on kohe meie järel, 16. kohal. Eesti edu taga on 1990. aastate alguses valitud turumajanduslik kurss ja selle hoidmine viimase veerandsaja aasta jooksul.

Majandusvabaduse indeks koosneb 12 alamindeksist. Ehkki koondarvestuses on Eesti nii Rootsist (19.) kui ka Soomest (20.) eespool, jääme mitme näitajaga Põhjamaadele siiski alla. Seejuures paistab silma, et meil on nõrgemad just sellised näitajad, mille puhul ilmneb tugevam korrelatsioon elatustasemega. Soomes on lihtsam turule siseneda, eraomand paremini kaitstud ja valitsus läbipaistvam – korrelatsioonianalüüs näitab, et need tegurid on elatustasemega tugevalt seotud. Meil on aga maksukoormus madalam, riik õhem, tööturg paindlikum ja eelarvepoliitika konservatiivsem.

Seost majandusvabaduse alam­indeksite ja elatustaseme vahel illustreerib kõrvalolev joonis, millelt nähtub, et kõige tugevamalt on riikide jõukusega seotud tegurid, mida sageli seostatakse vaba turumajanduse ja majandusliku liberalismiga. Need on eraomandi kaitse, ettevõtlusvabadus ehk ettevõtte asutamise ja turule sisenemise lihtsus, läbipaistev ehk korruptsioonivaba valitsus, vabakaubandus, rahastamisvabadus ja tõhus õigussüsteem. Kui sama analüüsi korrata mõne teise aasta andmetega, on alam­indeksite järjestus veidi erinev, aga suures pildis tulemus ei muutu.

Protektsionistlikke, korruptiivseid ja eraomandit piiravaid riike on kõrge elatustasemega riikide seas ikkagi vähe. Nii et tõenäoliselt on tugevatel institutsioonidel siiski riigi jõukuses oma osa ja majanduslik liberalism võib olla tee heaolule.

MAJANDUSVABADUS ei tähenda reeglite puudumist. Et ettevõtted saaksid omavahel vabalt lepinguid sõlmida ja neid ka jõustada, on tarvis kohtuid, mis aitavad lahendada vaidlusi, kui äri läheb hapuks. Kui kohus on otsuse teinud, on vahel tarvis ka sundi, mis oma olemuselt ei ole vaba, ent on vajalik vabaduse säilitamiseks.

Vabaduse eest tuleb ka maksta. Politsei, kohtusüsteem ja muu selline on kallis. Paljusid majandusvabadusi on võimalik maksurahaga suurendada, seetõttu võetakse majandusvabadusindeksis arvesse ka maksukoormuse ja eelarve jätkusuutlikkusega seotud näitajaid. Vastutustundetu eelarvepoliitika korral ei pruugi riik pikas perspektiivis suuta majandusvabadust säilitada. Samas ei oma eelarve vastutustundlikkuse ega õhukese riigiga seotud näitajad kuigi tugevat seost riigi jõukusega.

RIIGI JÕUKUSE eelduseks näivad seega olevat tugevad institutsioonid. Olgu siiski öeldud, et edukate riikidega sarnaste institutsioonide ehitamine ei taga rikkaks saamist. Me ei tea, kas ja kuivõrd tuleneb riigi jõukus tugevatest institutsioonidest või on institutsioonid tugevad tänu sellele, et riigil on olnud raha neid arendada. Ent protektsionistlikke, korruptiivseid ja eraomandit piiravaid riike on kõrge elatustasemega riikide seas ikkagi vähe. Nii et tõenäoliselt on tugevatel institutsioonidel siiski riigi jõukuses oma osa ja majanduslik liberalism võib olla tee heaolule.

Palju on räägitud, et Eesti võiks võtta eeskuju Singapurist, ent tolle edu korrata on siiski üsna keeruline. Soome ja Rootsi on meile oluliselt lähemal ning ka neilt on meil palju õppida. Kui koondindeks koostada vaid kuue kõige tugevamini elatustasemega seotud majandusvabaduse alamindeksi põhjal, oleksid Soome ja Rootsi vastavalt viiendal ja kuuendal kohal, Eesti aga 21.

Ehkki Skandinaavia maid seostatakse sageli paksu riigi ja koormava sotsiaalsüsteemiga, on need riigid ühtlasi väga suure turuvabadusega, mis tagab suure heaolu. Majanduslik edu võimaldab ülal pidada ka heldet sotsiaalsüsteemi. Seega tasuks meil majandusvabaduses eeskuju võtta eelkõige Põhjamaadest.

Artikkel pärineb Eesti Panga ajaveebist.

Allikad: Heritage Foundationi andmed, Kaspar Oja arvutused

FOTO: Sakala

Tagasi üles