Viljandi politseinike poole on viimastel kuudel pöördunud mitu inimest murega, et langesid venekeelsete investeerimiskelmide küüsi ning kaotasid suure summa raha.
Investeerimiskelmid on sihikule võtnud Viljandimaa inimesed
"Kõige värskem lugu pärineb lähinädalatest, kui üks eakas Viljandimaa härra pöördus meie poole murega, et temalt on väidetava investeeringu ettekäändel välja petetud enam kui 5000 eurot," vahendas Viljandi politseijaoskonna juhtivuurija Liia Pilt.
Ta selgitas, et eakas mees oli ise internetis toimetades leidnud suurepärase rahateenimise võimaluse investeerimise kaudu. "Vanahärra vormistas kauplemisplatvormil konto ning tegi kohe ka oma elu esimese investeeringu. Ta kandis esmalt üle 250 eurot ning nähes, kui jõudsalt raha kasvab, otsustas ta kelmide utsitamise saatel veelgi suurema summa kasvama panna. Tulutoova investeeringu tarvis võttis ta laenu ning paigutas selle otsejoones kauplemisplatvormile. Ühel hetkel soovis ta osa rahast välja võtta, ent eri põhjustel see võimalik ei olnud. Mõistes, et teda on petetud ning raha kuidagi tagasi saada ei õnnestu, pöördus eakas mees politseisse," kirjeldas juhtivuurija.
Teinegi sarnane juhtum pärineb Viljandimaalt ning on seotud ühe vene keelt kõneleva prouaga. Politseiuurija rääkis, et sel korral sai peagi pensioniika jõudev naine kõne välismaiselt numbrilt ning vene keelt kõnelev hääl telefonitorus pakkus talle kiiret teenimisvõimalust, milleks ei pidanud ise suuremat pingutamagi. "Proua andis libekeelsetele võõrastele juurdepääsu oma arvutile ja isiklikele andmetele. Ta sisestas programmi oma paroolid, kandis investeeringuna üle 500 eurot ning jäi siis raha kasvamist ootama," kirjeldas Pilt. Õige pea hakkasid kelmid naist survestama ning raha juurde nõudma, mispeale aimas too halba, keeldus edasistest tehingutest ja pöördus politseisse.
Politseiuurija selgitas, et seni on Viljandi inimestele helistatud nii välismaiste suunakoodidega kui ka Eesti numbritelt. "Tavaliselt kõnelevad helistajad vene keeles, on väga usutava, ent pealetükkiva jutuga ning survestavad inimest seni, kuni too sööda alla neelab. Üldjuhul soovivad kelmid üle võtta ohvri arvuti või soovitavad teha erinevatele firmadele ülekandeid. Ja kuigi praegused ohvrid on olnud väga erinevas vanuses, on suurem riskirühm siiski vanemad inimesed, kel on vene keel küll soravalt suus, ent kes on internetis vähem kogenenud ning seetõttu ka haavatavamad," rääkis Pilt.
Juhtivuurija sõnul kaitsevad sellise kuriteoliigi puhul kõige tõhusamalt ennetus, informeeritus ja eelkõige inimese enda kriitikameel. Ta palub kõikidel küberruumis toimetavatel kogenud noortel rääkida netiohtudest ka oma eakatele lähedastele ja sugulastele. "Rääkige nendega, kutsuge neid üles ettevaatlikkusele ja viige palun nendeni teadmine, et selliste kelmidega ei tasu telefonivestlusesse astuda ning edasise suhtluse asemel tuleb juhtunust teada anda politsei infotelefonil 612 3000," ütles juhtivuurija ning lisas, et parim on üldse võõrastele välismaistele numbritele vastamata jätta.