Seitse eurot ja valimislubadused

Valitsus otsustas tõsta erakorraliselt pensione keskmiselt seitsme euro võrra.

FOTO: Elmo Riig

ENAMIK PRAEGUSI pensionäre mäletab ju ilusaid hüüdlauseid-lubadusi nagu «Plats puhtaks!», «Rohkem raha kätte!», «Viieteistkümne rikkama riigi hulka!», «Murrame läbi!» ja «Eesti keel kõigisse koolidesse alates 2007. aastast!». Teades, kuidas nende lubaduste täitmisega on läinud, ei arva ma, et Keskerakond haaras suure hulga eakaid valimistel hääletama just 100-eurose pensionilisa lubamisega. Nii naiivsed need pensioniealised inimesed nüüd ka pole, et pimestatuna rahalubamisest kohe poolt hääletama tormavad.

PENSIONÄRID ON on kõike eespool loetletut kuulnud ja näinud ning oskavad oma valikuid teha ka muudest kriteeriumidest lähtudes. Muidugi ei oleks ühelgi pensionäril midagi selle vastu, kui pensionile midagi lisanduks. Eriti neil, kes, nagu lugupeetud bioloogiadoktor Olav Renno arvutustest nähtub (Olav Renno arvamuslugu «Sada ja seened!» ilmus Sakalas 26. septembril – toimetus), kuuluvad temaga samasse pensionäride kategooriasse, mille kohta tublid Reformierakonna poliitikud Kaja Kallas ja Taavi Rõivas on märkinud, et neil peabki madal pension olema, sest nad pole viitsinud õppida, ennast täiendada ega töötada.

Tegelikult on pisut solvav, et ajakirjanikud peavad elukogenud inimesi kergesti mõjutatavateks inimesteks, kes sirutavad kui laps käe kommi järele ja muust ei hooli. Usutavasti on pensionäridel kodanikuna siiski väljakujunenud poliitilised eelistused ja neid lihtsate lubadustega midagi juurde anda nii kergesti ei muuda.

Tagasi üles